Miks on oluline pähkleid ja seemneid leotada?

Loodus on hoolitsenud selle eest, et pähklid, seemned,  tera- ja kaunviljad suudaksid säilitada oma eluvõime, kuniks neile on sobivate ilmastikuolude ja sademetega tagatud õiged idanemis- ja kasvutingimused.   Seetõttu on need viljad enesekaitseks  varustatud ensüümiinhibiitorite ja antitoitainetega.

Kui me pähkleid, seemneid, kaun- ja teravilja leotame, siis tagame  neile looduslikele tingimustele sarnase elukeskkonna, mis nende kasvuks vajaliku ensümaatilise aktiivsuse taastavad ja antitoitained eemaldavad. Teisisõnu aitab see deaktiveerida soolt ärritavaid ühendeid, kergendada seedimist  ning lukustada lahti pähklites ja seemnetes  peituva maksimaalse toitainelise potentsiaali.

Ja kuigi leotamine   võib esialgu tunduda uudse ja  mõttetu  lisatööna,  siis võime siinkohal eeskuju võtta  traditsioonilistest kultuuridest, nt. Aasia rahvastelt, kes seda  toidutöötlemisviisi  iseenesestmõistetavalt juba ammustest aegadest kasutanud on.

Nagu teada,  on olemas kahte tüüpi ensüüme – seedeensüümid  ja metaboolsed ensüümid. Kui seedeensüümid  aitavad meie kehas  toitu osakesteks lagundada, siis metaboolsed ensüümid mängivad võtmerolli igas viimases kui  bioloogilises kehaprotsessis. Ensüümiinhibiitorid seevastu  kahjustavad  ensüüme ja pärsivad  nende tööd, näiteks võivad nad kinnituda ensüümide külge ja takistada neil seeläbi molekulidega  haakumast. Sageli tarbituna võivad eelloetletud viljades  sisalduvad ensüümi inhibiitorid  meie seedesüsteemile seega päris tugevaks  lisakoormuseks olla.

Antitoitained nagu fütaadid (fütiinhape), polüfenoolid (tanniinid) ning   goitrogeenid  (kilpnäärme tööd ja joodi omastamist  takistavad  ühendid) takistavad organismis mineraalide imendumist. Näiteks seostub teraviljas olev fütiinhape  innukalt  tsingi, raua, kaltsiumi, magneesiumi   ja  niatsiini ehk vitamiin B3-ga, pakkides need sadestuvateks, imendamatuteks ning  mitte-biosaadavateks ühenditeks.  Ohtralt teravilja  sisaldav ja võrdlemisi ühekülgne toiduvalik  paneb meie keha  suuremasse mineraalide defitsiidi ja sellega kaasneva luuhõrenemise  ohtu.  Goitrogeene sisaldav soja  aga ei vabane kilpnäärme hormoone pärssivatest ühenditest täielikult ka  pika leotamise, keetmise  ja fermenteerimise järel.

Tavaliselt soovitatakse pähkleid, seemneid ja teravilju leotada soojas vees, õunaäädika või sidrunimahlaga pisut happeliseks muudetud vees  või  soolvees (umbes 1 spl meresoola nelja tassi pähklite kohta)   ca 7-24 tundi.  Kiiritamata mahepähklite ja -seemnete  puhul võib selle aja jooksul märgata juba esimesi  märke idanemisest.

Ligi  seitsmetunnine leotamine neutraliseerib suure osa teraviljas olevast fütiinhappest, pähklite ja seemnete puhul võib  aidata isegi lühemast ajast.  Nii näiteks piisab  India pähklite leotamiseks 4-6 tunnist, muidu muutuvad need vees limaseks. Mandlite ja makadaamia pähklite puhul sobib  7 tunnine leotamisaeg;   Kreeka pähklite, maa – ja pekaanipähklite puhul   on aga soovitav leotusaeg 12 tundi.

Pähkleid võib tarvitada  kohe peale veest välja võtmist, kuid  enamasti  eelistatakse neid siiski eelnevalt   madalal temperatuuril (kuni 65 kraadi Celciust)  kuivatada. Seda võib teha nii avatud ahjuuksega kui  toidukuivatis (dehüdraatoris).   Vähemoluline pole seegi, et leotamine parandab märgatavalt  paljude pähklite maitseomadusi, nii näiteks kaob Kreeka pähklitelt neile iseloomulik  pisut kibedapoolne maitse. Eriti head on aga leotatud ja krõmpsuvaks kuivatatud mandlid.

Kaunvilju soovitatakse  leotada happelises (nt. õunaäädika) vees vähemalt 12 tundi enne keetmist.  Erinevad oad, läätsed, kikerherned ja herned  on suurepärased taimse valgu, raua, tsingi, magneesiumi ja vajaliku aminohappe lüsiini allikad. Kahjuks on nende tarvitamine siiski paljudele vastumeelne, kuna  peale kaunviljade söömist ollakse tihti hädas gaaside ja puhitusega.  Kaunvilja pelgavatele inimestele võib  tulla kasuks teadmine, et leotatud  ja seejärel keedetud kaunviljad reeglina kõhuprobleeme ja gaase ei tekita. Ühtlasi väheneb tunduvalt ka kaunviljade keetmisele kuluv  aeg.

Leotatud ja kuivatatud pähkleid, seemneid ja kaunvilju  võib ka jahuks jahvatada ja kasutada neid kastmete paksendamiseks  ning  erinevate gluteenivabade küpsetiste tegemiseks.

 

Allikad:

http://www.thehealthyhomeeconomist.com/video-raw-nuts-done-right/

http://www.westonaprice.org/food-features/living-with-phytic-acid

http://www.iodine-resource.com/goitrogens.html

http://foodmatters.tv/articles-1/the-benefits-of-soaking-nuts-and-seeds