Millele viitavad ebatervislikud söömasööstud?

Mingil eluhetkel on kõik meist kogenud tugevat isu ebatervisliku söögi järele. Nõuab meie keha siis šokolaadi, pontšikuid, friikartuleid või muid rafineeritud süsivesikuid, nii või teisiti on nendele isudele väga raske vastu panna.

On ainult üks probleem: sageli ei lõpeta näksimise himu ka see, kui me kiusatusele järele anname. Mis meie kehas ometi toimub ja miks isud lõppeda ei taha?

Tegelikkuses on igasuguste kummaliste isude taga keha püüe signaliseerida meile organismi toitainelistest puudustest ehk teisisõnu, alatoitumusest rakutasandil. Seega ei aita järjekordse toitainevaese rafinaadi lõksu langemine meil olukorda karvavõrdki parandada. Otse vastupidi, nn „tühjade“ süsivesikute ja transrasvarikka toidu ainevahetus röövib kehast täiendavalt vitamiine ja mineraale ning veresuhkruhüpped meelitavad uuele nõiaringile.

Viletsa menüüga tekitame  varem või hiljem tasakaalutuse ka närvivahendusainetes ning see võib viia ärevuse,  meeleolu- ja paanikahäirete, toitumishäirete (buliimia, anoreksia) ning depressiivsuseni.  Vajadusel saab spetsiifiliste  kontrollküsimusimuste abil  välja selgitada, kas  probleeme põhjustab madal serotoniinitase, langenud endorfiinide või katehhoolamiinide tase või ärevust pärssivate neurotransmitterite vähesus.

Söömasööstude küüsis visklemise asemel on kasulikum pöörduda tervislike valikute poole ning hankida puuduolevad mineraalid terviktoitudest. Viimased sisaldavad lisaks ka hulgaliselt muid kasulikke ühendeid, mis üksteise imendumisele kaasa aitavad ning kehas sünergiliselt toimiva terviku moodustavad.

 

Järgnevalt olgu üles loetletud mõned tavapärasemad isutekitavad komistuskivid:

Šokolaad

Šokolaad on läänemaailma kõige tavalisem himutekitaja. Erilise üllatusena ei tule seegi, et šokolaad sisaldab magneesiumi – makromineraali, millest on puudus enamikul inimestest. USA-s kannatab magneesiumivaeguse all väidetavalt lausa 80% inimestest ja arvata võib, et ega meilgi olukord palju parem pole. Magneesium on asendamatu enam kui 300 ensüümi töökorras hoidmisel. Tegu on nn. lõõgastusmineraaliga, mille defitsiit toob muuhulgas kaasa ka ärrituvuse, ärevuse, unetuse ja kõrge vererõhu.

Inimesed tunnevad end peale šokolaadi söömist mõnda aega paremini osalt ka seetõttu, et kakao sisaldab erinevaid rõõmu ja rahulolu tootvaid bioaktiivseid aineid (anandamiid, fenüületüülamiin). Sageli võib šokolaadi isu viidata ka madalale fenüülalaniini tasemele.

Magneesiumist rääkides peab märkima, et olemas on palju tervislikumaid magneesiumiallikaid kui suhkrust ja piimast pungil šokolaad. Toorkakao, tumerohelised lehtviljad, avokaado, banaanid, seemned ja pähklid, kala ning oad sisaldavad rohkelt magneesiumi ja aitavad taltsutada ka šokolaadiisu.

Vajadusel saab kasutusele võtta ka kvaliteetsed Mg lisandid, kuid ettevaatust, siingi võib kergelt komistada madala aktiivainesisalduse ja halvasti imenduvate valikute otsa.

 

Suhkrurikkad toidud

Kõige sagedamini tekib inimestel isu suhkrurikaste toitude järele. Suhkruisu kutsuvad esile erinevad defitsiidid – sel juhul võib kehal puudu olla kroomist, mis reguleerib veresuhkrutaset, samuti fosforist, mis aitab kehal energiat toota, väävlist, mis aitab mürkaineid väljutada ja trüptofaanist, mis on heaoluhormooniks hüütava serotoniini eelaineks.

Parim moodus kõikide nende ainepuuduste elimineerimiseks on hakata sööma täisväärtuslikku ja looduslikku toitu, mis aitab organismi remineraliseerida. Kindlal meelel tuleks vältida kiirtoite ja maiustusi, mis keha mineraalidedepood ahnelt tühjendavad. Loe veresuhkru kõikumisega seotud terviseriskidest  ja selle mõjust aju tervisele rohkem siit artiklist.

 

Rafineeritud süsivesikud

Himud rafineeritud süsivesikute nt. saiakeste ja pasta järele näitavad organismi lämmastiku puudust. Lämmastiku ühendid on nukleiinhapete ja valgu asendamatud komponendid ja nende defitsiit võib kaasa tuua valgupuudusega seotud alatoitumuse. Seega, kui tunnete, et himustate rafineeritud süsivesikuid, lisage oma menüüsse rohkem lämmastikku sisaldavaid toite nagu väikesemõõdulised mereannid, munad, kaunviljad ja erinevad kapsalised.

 

Isu rasvaste ja õliste toitude järele võib viidata kaltsiumi puudusele. Head kaltsiumiallikad on kõik kapsalised, seesamiseemned, tahhiini, seemned, pähklid ja tumerohelised lehtviljad.

 

Lakkamatu vajadus kohvi järele võib vihjata adrenaalsele väsimusele ja sellega seotud energiapuudusele. Kui tunnene, et järjekordne kohvilaks on  eksistentsiks möödapääsmatult vajalik, tuleks viivitamatult üle vaadata nii oma unerütm kui toiduvalikud. Adrenaalne läbipõlemine võib halvemal juhul kaasa tuua pikaajalise jõuetusseisundi ja immuunsuse tugeva languse.

 

Jää-isu võib viidata rauapuudusele. Süüa tuleks rauarikkaid toite nagu liha, punased ja rohelised aed- ja lehtviljad (peet, nõges, metsmaasikad, ürdid, köömned). Samuti on rauda kakaos, kuivatatud puuviljades (rosinates,  aprikoosides, viigimarjades), seentes, kaunviljades ja mereandides.

 

Isu soolaste toitude järele võib viidata sellele, et organismis on puudu ränist ja/või kloriidist. Sööge rohkem kala, pähkleid ja seemneid.

 

Raseduse ajal  tekkivaid kummalisi isusid aitab reeglina suurepäraselt kontrollida tsingi ja B6 rikkad toidud nagu banaanid, avokaadod, kurkum, kikerherned, päevalilleseemned, linnuliha, kuivatatud ploomid etc.

 

NB! Mitte alati ei ole kontrollimatute isude taga mineraalide vaegus. Ka paljud töödeldud toitudes olevad lisaaineid (maitsetugevdajad, sünteetilised suhkruasendajad)  sunnivad kontrollimatult sööma.