Neerupealiste väsimus – kaasaja diagnoosimata epideemia

adrenal111

Kõrge stressitasemega seotud adrenaalne väsimus  on tänapäeval omandanud epideemia mõõtmed. Meditsiiniliselt diagnoositakse küll neerupealiste  (adrenaalset) puudulikkust ehk Addisoni tõbe,  kuid mitte neerupealiste n.ö. väsimust, mida võib nimetada ka läbipõlemiseks. Ja  kuna seda meditsiiniliselt ei diagnoosita,  kuna selle vastu ei ole ei ravimit ega operatsiooni, siis jääb konditsioon reeglina tähelepanuta.

Neerupealised on  näärmed, mis hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Kui stressitase püsib pikka aega krooniliselt kõrgena ja stressihormoone toodetakse selle mõjul ülemääraselt palju, võib juhtuda, et neerupealised reguleeritakse hormonaalse tagasisidestussüsteemi kaasabil madalamale käigule ja stressihormoonide tootmine väheneb.  Kuna stressihormoon kortisool on ka põletikuvastase toimega, siis toob  madal kortisoolitase kaasa ka kõrgema  põletikuvalmiduse kehas  ning suurema vastuvõtlikkuse viirushaigustele.  Muutused adrenaalhormoonide  sekreteerimisrütmis võivad väljenduda ka madala energiataseme, kroonilise väsimuse ja kogukeha valusündroomi ehk  fibromüalgia sümptomitena.

Samas ei ole need sugugi ainukesed sümptomid, mis väsinud neerupealistele viitavad.   Nii näiteks  kaasneb  adrenaalse väsimusega veel ka suurenenud isu soolaste toitude järele,  krooniline väsimus (isegi peale pikka  uneaega), sagedane öine ärkamine, pikka aega kestvad seedevaevused, puhitised ja reflukstõbi.  Probleemidele neerupealiste funktsiooniga  viitab ka pealelõunane  suur energialangus või ebanormaalselt pikk taastumine viirushaigustest.  Adrenaalset väsimust adresseerimata ei ole võimalik leevendada  autoimmuunsete  tõbedega kaasnevaid vaevusi,  eriti oluline on taastada adrenaalnäärmete töövõimekus autoimmuunse kilpnäärme üle-ja alatalitluse puhul (Hashimoto ja Gravesi tõbi).

väsimus

Kuna neerupealised hoolitsevad muu hulgas ka meie vererõhu optimeerimise eest keha asendi vahetamisel (puhverdavad nn. gravitatsiooniga kaasnevat stressi), siis saab vererõhu muutuste põhjal teha teatud järeldusi ka neerupealiste tervise kohta.

Pakun välja lihtsa vererõhu testi, mis võib anda vihje neerupealiste väsimusest:

  • Mõõtke lamades oma vererõhku. Rahuolekus peaks see olema 120/80.
  • Tõuske püsti ja mõõtke rõhku uuesti.  Normaalselt peaks süstoolne  näit  ehk vererõhu esimene  number  6 kuni 10 ühiku võrra kõrgemaks minema. Kui süstoolne näit läheb püsti tõustes   hoopis madalamaks või viskub enanormaalselt kõrgeks,  viitab see neerupealiste kurnatusele.

Lisaks veel, et tugeva adrenaalse kurnatuse puhul on aktiivne sport vastunäidustatud ja tegeleda tuleks vaid leebe  ning  vähest koormust nõudva liikumisega (jalutamine, jooga, suplemine jms.)

Keha tasakaalustamise võimsaimaks  ja lihtsaimaks  mooduseks  on  puhas toit, õige unehügieen ja oskuslik stressijuhtimine. Neerupealiste toetamiseks on võimalik  tarbida ka hulgaliselt erinevaid mineraale-vitamiine  ja taimseid  adaptogeene. Siiski tasuks alati meeles pidada, et lisandid on  õigele elustiilile lisaks ja mitte asenduseks.

kutsu