Ostukorv
Kohvi kohta on liikvel palju vastuolulist infot. On allikaid, mis kiidavad ülevoolavalt kohvi kui antioksüdantide rikast imetaime, samas on järjest rohkem kuulda ka liigse kohvijoomisega kaasnevatest varjukülgedest. Kuna kohviteema kütab jätkuvalt kirgi, siis olgu järgnevalt ära toodud 12 põnevat fakti, mis kohvi mitmetahulist olemust pisut põhjalikumalt valgustavad.
- Kofeiin mõjub inimestele erinevalt
Olenevalt soost, rassist, kehakaalust ning isegi antibeebipillide tarvitamisest, võivad erinevad inimesed kohvi väga erinevalt metaboliseerida.
Naiste kehas on kohvi ainevahetus reeglina kiirem kui meestel. Suitsetajate kehad töötlevad kofeiini kaks korda kiiremini kui mittesuitsetajad. Antibeebipille tarvitavad naised on kofeiini mõju all kauem, kuna nende keha metaboliseerib seda stimulanti umbes 3 korda aeglasemalt kui hormoonpreparaate mittekasutavatel naistel. Hormoonravimite tarvitajad võivadki üllatuslikult kogeda, et ei talu enam endiseid kohvikoguseid. Ka rasedus vähendab kofeiini eritumiskiirust.
Teiste rassidega võrreldes läheb asiaatidel kofeiini mõjude kõrvaldamisega rohkem aega. Nii võibki hüpoteetiliselt eeldada, et mittesuitsetav Jaapani mees, kes tarbib oma kohvi koos alkoholiga (millel on samuti kohvi ainevahetust aeglustav toime), on suure tõenäosusega kofeiinist 5 korda kauem mõjutatud kui suitsetav, kuid alkoholi ja hormoonpille mittetarbiv eurooplanna.
- Tumedama röstiga kohv sisaldab vähem kofeiini kui heledama röstiga kohv
Tumedam, rikkaliku maitsega kohv võib ju tunduda kofeiinirikkam, kuid tegelikult on tõene hoopis vastupidine väide. Kohvi röstimise protsess nimelt „põletab“ kofeiini vähemaks, seega peaksid vähem ergastava kohvinaudingu otsijad tarbimiseks valima pigem tumedama röstiga tassitäie.
- Kohvi joomine võib kaasa tuua kaalutõusu
Mitte ilmaasjata ei öelda, et sagedane kohvijoomine jätab kehale sama jälje kui pikaajaline stressiseisund. Rohke kohvitarbimisega võib kaasneda adrenaalne väsimus ja veresuhkru kõikumine, mis toob omakorda kaasa iha rasvaste ja suhkrurikaste toitude järele. Kohviga üleslöödud veresuhkur kutsub esile insuliini purske, mille abiga veresuhkru tase jälle normaliseeritakse. Kahjuks kaasneb niisuguse üles-alla kõikumisega varem või hiljem nn. ülekompenseerimine, mille puhul veresuhkru tase liigmadalale langeb. Tekkivate hüpoglükeemia nähtude (väsimuse, kurnatustunde, ärevuse, kätevärina, peavalude, ärrituse etc.) leevendamiseks valitakse reeglina järgmine tass kohvi, energiajook või suhkrurikas maiustus. Ja kogu nõiaring hakkab otsast peale…
- Kohvitaim on üks kõige enam taimekaitsemürkidega pritsitud kultuure
Kohvi kasvatamise lahutamatuks osaks on rikkalik herbitsiidide, pestitsiidide ja muude kemikaalidega piserdamine. Lisaks taimekaitsemürkidele lekivad kohvi sisse ka pinnasest pärit raskemetallid, mida sa mingil tingimusel oma kehasse ei taha. Kui juba kohvi tarbida, siis võiks oma tervise huvides hoolitseda selle eest, et tegu oleks mahedalt kasvatatud kohviga.
Kui oled harjunud jooma kofeiinvaba kohvi, siis kontrolli, kas kofeiin on eemaldatud loomulikul teel või on selleks kasutatud karme kemikaale. Kofeiinivaba kohvi sisaldab sageli isegi rohkem kemikaale kui tavaline kohv.
- Kofeiin hakkab kehas toimima minutitega
Vastavalt Ameerika Unemeditsiini Akadeemiale läheb umbes 30-60 minutit, enne kui kofeiini mõju veres oma täiuse saavutab. Samas võib kohvi stimuleerivat mõju tunda juba 10 minutit peale joomist. 3-5 tunni jooksul eemaldab keha organismis olevast kofeiinist umbes poole, alles jäänud kofeiini mõju võib kesta aga veel lausa 8-14 tundi. Inimesed, kes kohvi regulaarselt ei tarbi, on joogi ergastava toime poolt rohkem mõjutatud.
Uneprobleemide vältimiseks soovitavad uneeksperdid kofeiini tarbimise lõpetada vähemalt 8 tundi enne magamaminekut.
- Kofeiini tarbimine, fertiilsus ja rasedus
Hiljuti tehtud uuringus selgus, et kofeiin mõjutab naiste rasestumisvõimekust, kuna vähendab munajuhade lihasaktiivsust. Kuna munarakk liigub munasarjadest emakasse just munajuhade kaudu, siis võib pärsitud liikumistempo viia selleni, et munarakk ei jõuagi kohale.
Närilistega läbi viidud katsed on näidanud, et kofeiinil on suurtes annustes loodet kahjustav ehk teratogeenne mõju. Kõige sagedamini põhjustas see stimulant loomadel just jäsemete väärarenguid.
Kuigi kofeiin läbib hästi platsentaarbarjääri ja jõuab looteni, ei ole leitud tõendeid, et kofeiini tagasihoidlik tarbimine (kuni 150 mg päevas või 1,5 tassi kohvi päevas) suurendaks raseduse esimesel trimestril abortide sagedust või väärarenguid. Samas on mitmed uuringud näidanud, et rohkem kui 200 mg kofeiini päevas (2-3 tassi kohvi või 5 kofeiini sisaldavat karastusjooki) suurendab raseduse katkemise riski ja vähendab viljakust. Nii näiteks leidsid teadlased 1993. aastal ajakirjas American Journal of Epidemiology avaldatud uuringus, et 3 tassi kohvi joomine päevas vähendas naiste viljastumisvõimekust lausa 27% võrra.
- Energiajoogid sisaldavad vähem kofeiini kui tass kohvi
Vastupidiselt kartustele sisaldab enamus populaarseid energiajooke siiski vähem kofeiini kui klassikaline tassitäis musta kohvi. Kui ühes 240 ml tassis kohvis on olenevalt kangusest umbes 95-200 mg kofeiini, siis üks 250 ml Red Bull sisaldab vaid 76-80 mg kofeiini. Hoolimata kofeiini väiksemast sisaldusest, ei tasuks siiski ära unustada, et energiajoogides on lisaks stimuleerivale kofeiinile veel ka külluslikult suhkrut ja lisaaineid, mille koostoimete kohta teaduslikud uuringud puuduvad.
Võrdluseks, et 240 ml musta teed sisaldab 14-61 mg kofeiini ja sama suur tassitäis rohelist teed umbes 24-40 mg kofeiini. Erinevate jookide kofeiini sisaldusega võid täpsemalt tutvuda siin.
- Kohv võib vähendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riski
Uuringud kinnitavad, et kolme tassi kohvi joomine päevas võib vähendada või edasi lükata Alzheimeri tõvesse haigestumise riske. Vanemaealistel inimestel, kellel oli veres madalam kofeiini tase, oli suurem risk kogeda mäluprobleeme ja kognitiivse võimekuse langust. Igapäevane mõõdukas kohvitarbimine täiskasvanueas aitab seevastu langetada neurodegeneratiivsetesse tõbedesse jäämise ohtu.
- Kofeiinivaba kohv ei ole tegelikult ilma kofeiinita
Kui arvad, et kofeiinivaba kohvi juues ei saa sa stimulandist mõjutatud, siis päris nii see kahjuks ei ole. Üheksat erinevat kofeiinivaba kohvisorti analüüsinud uurimusest selgus, et kõik peale ühe sisaldasid suuremal või väiksemal määral kofeiini. Doos varieerus keskmiselt 8,6 mg kuni 13,9 mg-ni, samas selgus ühest 2007. a tehtud raportist, et mõnel juhul võib kofeiinivaba kohvitass sisaldada isegi rohkem kui 20 mg kofeiini (võrdluseks, et tavaline kohv sisaldab 95-200 mg kofeiini 240 ml kohta ja purk Coca Colat umbes 35 mg kofeiini).
Kofeiini sisaldava „kofeiinivaba“ kohvi joomine võib kujuneda probleemiks inimestele, kel on seoses erinevate konditsioonidega (neeru- ja maksahaigused, ärevushäire etc. ) soovitatud kohvist hoiduda.
- Kohv on östrogeense mõjuga
Kohvi tarbimist on seostatud rinnavähi suurenenud riskiga, kuna kohv sisaldab östrogeen-retseptor positiivseid kasvajaid stimuleerivat taimset östrogeeni (trigonelliini). Östrogeeni domineerimisega seotud konditsioonide nagu fibroidid, endometrioos, premenstruaalse sündroom jms. puhul kohvi seega ei soovitata, kuna ärevuse ja adrenaalse kurnatuse tekitamise kõrval tõstab kofeiin hüppeliselt ka östradiooli taset. Ka viljastumisraskustega naised peaksid kohvist tingitud hormonaalseid kõikumisi vältima.
- Kofeiini leidub populaarsete jookide kõrval ka enam kui 60 taimes
Mitte ainult kohviuba ei sisalda kofeiini, vaid ka tee, koolapähklid, kakaooad ja teised taimed. Seda stimulanti leidub loodulikult paljude taimede lehtedes, seemnetes ja viljades, samuti lisatakse toodetele vahel laboratoorselt valmistatud kofeiini.
Keskmiselt 98% kofeiinist tarbitakse siiski just jookide koostises. Ka teatud toidud nagu šokolaad (100 g piimašokolaadi sisaldab keskmiselt 12-20 mg kofeiini) sisaldavad kofeiini. Samuti võivad kofeiini sisaldada ravimid. Valuvaigistite ja kofeiini samaaegne tarvitamine võib ravimi toimet kuni 40% võrra tõhustada ning võib ühtlasi kaasa aidata preparaadi kiiremale absorbeerumisele.
- Kofeiin ja vererõhk
Regulaarse kohvitarbimise kõrgvererõhutõbe soodustav mõju on nüüdseks kindlalt ümber lükatud. 2005. aastal avaldatud uurimistöös hindasid Harvardi teadlased kohvitarbimise mõju 155 000 meditsiiniõele 12 aasta vältel. Tarbitud kohvikoguste ning kõrgvererõhutõve tekke vahel märkimisväärseid seoseid ei leitud. Analoogne meestega tehtud uuring näitas, et pikemaajaline kohvijoomine seostus küll väikese vererõhu tõusuga, kuid ei põhjustanud kõrgvererõhutõve teket. Seega, kuigi kofeiini tarbimine tõstab lühiajaliselt vererõhku, vabastades neerupealistest stressihormoone ning stimuleerides südamelihast, ei soodusta kofeiin kestval tarbimisel kõrgvererõhutõve teket inimestel, kel on normaalne vererõhk ega esine haiguse geneetilist eelsoodumust.
Allikad:
http://health.usf.edu/nocms/publicaffairs/now/pdfs/JAD111781.pdf
http://www.mayoclinic.com/health/caffeine/AN01211
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3111677/
http://www.caffeine-content.com/caffeine-in-chocolate/caffeine-content-in-chocolate/
http://www.horisont.ee/node/118
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19710155
http://www.huffingtonpost.com/2013/08/25/caffeine-facts_n_3814825.html
