Ostukorv
Vähki haigestumine on saavutanud epideemia mõõtmed, ja seda nii täiskasvanute kui ka laste seas. Olen palju kirjutanud vähiriski vähendavatest toiduvalikutest, tervist toetavast elustiilist ja immuunsust pärssivatest keskkonnafaktoritest. Kadunud Gunnar Aarma sõnul määrab aga 70% meie organismi õnnetundest ära hoopis see, mis meil kahe kõrva vahele jääb. Niisiis, mis oleks, kui pühendaksime muu kõrval aega ka sellele olulisele aspektile.
Praeguseks meie hulgast lahkunud Dr Douglas Brodie oli USA-s, Nevadas asuva Reno Integratiivse Meditsiini Kliiniku asutaja, kes oma rohkem kui 35 aastase karjääri jooksul puutus ta kokku tuhandete vähihaigete patsientidega. See kogemus võimaldas tal muu seas jälgida ka kasvajadiagnoosi saanud inimeste vaimset häälestatust ja levinumaid käitumismustreid.
Loomulikult ei saa väita nagu oleks vähidiagnoosi saanutel alati ühtlaadi isikuomadused, kuid sarnaseid mentaalseid allhoovuseid on ära märkinud ka paljud teised integratiivse vähiravi praktikud.
Seega olgu järgnevalt ära toodud 7 iseloomulikku omadust, mida Dr Brodie oma patsientide puhul kõige sagedamini täheldas:
- Äärmine kohusetruudus, vastutustundlikkus, hoolikus ja töökus, sageli ka tavalisest kõrgem intelligentsus
- Tugev kalduvus võtta enda kanda teiste kohustusi ja muresid
- Tugevalt sissejuurdunud vajadus valmistada ümbritsevatele inimestele rõõmu, teha nad õnnelikuks
- Sageli pärit kodust, kus puudus lähedane suhe ühe või ka mõlema vanemaga, mis on hilisemas elus omakorda viinud partnerlussuhte või vanema-lapse suhteni, kus samuti lähedusest ja soojusest puudu jääb
- Pikka aega alla surutud toksilised emotsioonid (nt. viha, põlgus, vaenulikkus jms), mille juured on reeglina lapsepõlves ja mille üleskaevamine võib osutuda pea vastuvõetamatult raskeks katsumuseks
- Sageli on ca 2 aastat enne kasvaja avastamist inimese elus aset leidnud eriliselt traumaatiline sündmus.
- Võimetus antud traumaga kohaneda on sageli osutunud viimaseks tilgaks ülevoolava stressireaktsiooni karikas.
Dr Brodie märkis, et misiganes leiab aset mentaalsel, emotsionaalsel ja spirituaalsel tasandil, on määrava tähtsusega ka inimese füüsilisele tervisele. “Immuunsüsteem on veel eriliselt ja pidevalt selliste faktorite mõjuväljas. Tavameditsiin on alles hiljuti hakanud tegema oma esimesi tähelepanekuid selle kohta, kuidas meeleseisund ja emotsioonid immuunsüsteemi mõjutavad. Meie oma kliinikus oleme seevastu pidevalt täheldanud, et patsiendid, kes on suutnud nende raskete teemadega edukalt tegeleda ja teinud ka teisi olulisi elustiilimuutuseid, on olnud kasvaja diagnoosist vabanemisel kõige edukamad,” märkis ta.
Oma kogemustele tuginedes tõi Dr Brodie välja ka 7 iseloomulikku omadust, mis eristavad vähidiagnoosi seljatajaid neist, kel nii hästi ei lähe.
- Tahe ja valmidus muuta oma stressirikast elustiili, vähendada rasket kohustustekoormat ja sellega seotud ärevustaset; valmidus öelda “Ei” neile, kes kohustusi peale suruda püüavad.
- Ind ja valmidus võtta vastutus oma tervise eest enda kätesse, uurida sügavuti erinevaid alternatiivseid tervise toetamise praktikaid, muuta toiduvalikuid ja elustiili
- Võimekus distantseerida end levinud veendumusest, et vähidiagnoos tähendab automaatselt surma ja et konventsionaalsed teraapiad (keemia- ja kiiritusravi) on ainus lootus.
- Valmidus võtta vastutus käitumuslike faktorite eest, mis on haiguse vallandumisele kaasa aidanud, valmidus teha vajalikke muudatusi ja parandusi nende faktorite elimineerimiseks.
- Valmidus lasta lahti destruktiivsetest ja “toksilistest” emotsioonidest nagu hirm, viha, põlgus, süütunne ja enesehaletsus ning soov asendada need positiivsete emotsioonidega nagu lootus, armastus, andestus, õrnus, usaldus ja usk.
- Valmidus ületada sisemisi tõkkeid ja lasta lahti õpitud piirangutest, mis on takistanud isiklikku/sotsiaalset (ja isegi seksuaalset) rahuldustunnet, võimaldamaks süütundeta rahuolu
- Teadlikkus sellest, et spirituaalne kasvamine, usk jumalasse või inimese enda kontseptsioonile vastavasse kõrgemasse jõudu on kriitilise tähtsusega
Saan siia vaid lisada, et näen oma tööga seotult sageli, kui vähe tähelepanu saab haiguse psühhoneuroimmunoloogiline külg ehk teisisõnu see, kuidas mentaalne eelhäälestatus haiguse vallandumist ja kulgu mõjutab. Väga kerge on ära eksida haiguse füüsilistesse aspektidesse s.t. konventsionaalse vähiravi, ravimite, toidulisandite jms rägastikku.
Ometi on haige perspektiivide jaoks määrava tähtsusega, kui edukalt ta suudab igapäevaselt aktiveerida oma taastu-ja-tervene ehk parasümpaatilise närvisüsteemi pooluse. Kroonilises võitle-ja-põgene stressivastuses viseldes ei aita me organismi tasakaalustumisele kahjuks eriti kaasa.
Haigused on sageli osutunud õppetundideks, mis panevad meid oma elule värskema pilguga vaatama ja seniseid valikuid ümberhindama. Õppetunni eesmärk on areng. Niisiis peame olema valmis lahti laskma oma aja äraelanud eilsest, et teha ruumi homsele.
Areng eeldab muutust.
On ju Albert Einsteingi öelnud: “Kui teeme alati seda, mida alati tegime, saame alati selle, mille alati saime.
