Ohtlikud terviselaastajad intiimhügieenivahendites ja haavahooldustoodetes

Viimasel  ajal on kuidagi nii sattunud, et järjest rohkem postitusi  keskendub mitte niivõrd toiduteemadele, kuivõrd tervisemõjutustele, mis tulenevad meie elustiilivalikutest ja keskkondlikest faktoritest.

Viimane suurem uudis naiseks olemisega kaasnevate ohtude vallas tuli oktoobri lõpus, mil avaldati Argentiina La Plata Ülikooli Socio-Environmental Interaction Space (EMISA) uurimus, mis keskendus puuvilla sisaldavatele hügieenitoodetele. Uuringu tulemusi esitleti  Buenos Aireses  kolmandat korda aset leidnud rahvusvahelisel kongressil  Doctors for Fumigated Communities.

Selgus, et 85% tampoonidest ja puuvilla  sisaldavatest hügieenisidemetest sisaldavad glüfosaati, tuntud taimekaitsemürki, mis on Maailma Tervisehoiu Organisatsiooni (WHO)  poolt juba mõnda aega tagasi potentsiaalselt vähkitekitavaks kuulutatud.  WHO-st tunduvalt reaktsioonilisemalt meelestatud ringkonnad nimetavad glüfosaati aga mitte potentsiaalseks kantserogeeniks, vaid sõna otsese mõttes biotoksiiniks, millega kaasneb  närvisüsteemi- ja autoimmuunhaiguste suurenenud risk, viljatus, neeru- ja põievähi riski suurenemine ning teratogeenne  ehk lootesurmi ja väärarenguid  põhjustav mõju. Sellega glüfosaadi masendavad „imeteod“ kahjuks ei lõpe, mürki seostatakse ka soolehattude kahjustuse, liigse lima ja  lekkiva soole sündroomi tekitamise, mikrofloora häirete ja detoksiks vajalike ensüümide kahjustustega.

62%  uuritavatest tampoonidest ja sidemetest sisaldasid AMPA-t, glüfosaadi mürgist keskkondliku metaboliiti.  Samas selgus vati ja marli analüüsimisel, et siin erandeid polnud – iga viimne kui analüüsitud  marlisidemerull  ja vatitups  sisaldas vähkitekitavat taimekaitsemürki. Kõik testimisel kasutatud tooted  olid ostetud  Argentiinast.

Uuringu tulemused on seda dramaatilisemad, et marlit ja vatti kasutatakse ju haavahoolduses, eeldades a priori, et tegu on steriilsete toodetega.  Samas võivad vahendid olla aga reostunud kantserogeense ainega, mis satub haavade ja naha kaudu otse vereringesse.

Puuvilla pritsitakse kasvamise ajal glüfosaadiga  teatavasti  korduvalt  ja töödeldakse just  lahtiste õienuppudega taimi, mille tagajärjel glüfosaat kondenseerub ning satub seeläbi hiljem ka lõpptootesse.

Keskmine naine (kui niisugune naine üldse kuskil eksisteerima peaks) tarvitab elu jooksul  ca 11000 intiimhügieenitoodet, olgu selleks siis tampoonid, menstruatsioonisidemed või pesukaitsmed.

Niisiis, vähe sellest, et sidemed ja tampoonid sisaldavad naftapõhiseid petrokemikaale ja lõhnaaineid, mis  tekitavad tugevaid endokriinseid korratusi  ning valgendeid, mis võivad muu hulgas põhjustada ka toksilise šoki sündroomi  (TSS),  lisaks sisaldavad  need  veel ka vähkitekitavat taimekaitsemürki.  Pole just üllatav, et  arenenud riikides haigestub keskmiselt üks naine kümnest endometrioosi  ning iga viieteistkümnes kannatab polütsüstiliste munasarjade sündroomi käes.  Endometrioosi on muide hakatud järjest sagedamini pidama autoimmuunhaiguseks, mille põhjus on, teadagi, teadmata…     Arvestades seda, mis satub  naise kehasse igakuiselt nii iseenesestmõistetavalt kasutatavate toodete näol, ei ole üllatumiseks küll suuremat põhjust.

LilyCup_in_hand_5

Oma nõustajatöös puutun sageli kokku naistega, kes on hädas hormonaalsete korratuste ja viljastumisraskustega.  Tihti pole neil aimugi, kui olulist mõju avaldavad nende tervisele  triviaalsed igapäevavalikud. Ja kuigi kuulen  aeg ajalt ka lauset, et elu ongi ohtlik ja vahet pole, siis mängib siiski olulist rolli see, kas teeme oma tarbimisotsuseid informeeritult või mitte. Esimesel juhul oleme terviseriskidest vähemalt teadlikud, teisel juhul kasutatakse meie teadmatust  aga lihtsalt ära.

Ohtlikest  endokriinsüsteemi mürgitajatest võib lugeda ka siit ja siit.

Glüfosaadiga kaasnevatest terviseriskidest võib lugeda ka siit