Ei ole just meeldiv mõte, et meie kehades võiksid ringi roomata parasiidid. Tundub ikka, et parasitaarsed haigused juhtuvad kellegi teisega, kuskil kaugel, troopikas, metsarahvaste juures ja mitte meie kaasaegses, läänelikest puhastussüsteemidest ja hügieenist pungil keskkonnas.
Nii ebamugav, kui see tõde ka ei tundu, näitavad teadusuuringud ja kliinilised leiud hoopis midagi muud. Erinevate uuringute põhjal on parasiitidega nakatunud ca 50-85 % maailma rahvastikust. On ka teistsugust infot, nii nt. on 45 aastat mikrobioloogia ja parasitoloogia vallas tegelenud doktor Raphael D’Angelo kogemusel parasiitidega nakatunud ca 95% populatsioonist. Nakatumine toimub läbi toidu, joogi, väljaheite, samuti veekogudes ujumise, loomadega kokkupuute, reisimise, verd imevate putukate jms. kaudu. Tasub olla teadlik faktist, et paljud mikroparasiidid toimetavad vees ning kaasaegsed veepuhastusagregaadid ei suuda neid sealt eemaldada. Niisiis on parasiidid siinsamas ja võivad põhjustada sadu erinevaid terviseprobleeme, mis viivad omakorda tõsiste krooniliste haigusteni.
Parasiite peetakse üheks võimalikuks faktoriks autoimmuunhaiguste vallandumisel, neid on seotud kõikvõimalike degeneratiivsete ja neurodegeneratiivsete tõbedega. Nii näiteks on teada, et parasiitidest põhjustatud sümptomid võivad mimikeerida autoimmuunseid põletikulisi soolehaigusi (haavandilist koliiti ja Crohni tõbe), diabeeti ning matkida neuroloogilisi vaevusi, mida põhjustab Sclerosis multiplex. Parasitaarset tegevust on täheldatud ka teiste neuroloogiliste haiguste taustal, kaasa arvatud Alzheimer’i ja Parkinsoni tõve ning epilepsia puhul. Integratiivsete vähiprotokollide ja detoksikuuride käigus väljutatud parasiidid on sagedane leid ega üllata vast ammu enam kedagi.
Maailma eesrindlikemates laborites kasutatakse parasiitide leidmiseks väga erinevaid teste, s.h. neid, mis põhinevad parasitaarse DNA indentifitseerimisel. Legendaarne arst ja ravitseja Dr Klinghardt on aastakümnete pikkuse kogemuse najal välja töötanud erilise lihastestimise meetodi (Autonomic Response Testing (ART), mis annab tagasisidet ka võimalike parasiitide olemasolust, samuti kasutab ta iidsest India meditsiinist pärit tarkusi, mis põhinevad keha palpeerimisel – tegu on kaduva kunstiga, mida tänapäeval just paljud ei valda.
Probleem seisneb aga selles, et meditsiiniliste tavameetoditega on parasiitide avastamine rohkem kui raske ja väljaheiteproovidest laseb end hinnanguliselt leida vaid ca 10% parasiitidest. Ja kui midagi pole võimalik leida, siis on raske uskuda ka selle olemasolusse ja sellesse, et teemasse tuleks sügavamalt süüvida. Kes on aga süüvinud, see teab, et probleemi eitamine ei tee probleemi ennast veel olematuks.
Laias laastus võib enim probleeme tekitavad sooleparasiidid klassifitseerida kaheks: helmindid (ussnugulised) ja algloomad. (ainuraksed (Protozoa). Kummalisel kombel peetakse just viimaseid (nt.Giardia intestinalis, Entamoeba histolytica, Cyclospora Cayetanenensis, Toxoplasma gondii, Cryptosporidium spp, Blastocystis hominis) nende mikromõõtmetest hoolimata immuunsuse kõigutamise mõttes isegi ohtlikumaks.
Veel üks põnev tegelane, keda soolepuhastuse käigus sageli kohata võib, on keegi, keda inglise keeles kutsutakse rope worm (eesti keelde võiks selle tõlkida kui köisuss või nööruss, aga siiani pole ma seda olendit veel eestikeelses teaduskirjanduses kohanud) :). Rope worm-ist on hakatud laiemalt rääkima alles peale 2013. aastat, kui vene teadlased Gubarev ja Volinsky seda olevust rahvusvahelisel krooniliste haiguste konverentsil esitlesid. Autistlikud lapsed väljutavad sageli muude parasiitide kõrval ka rohkelt rope worm-i ning reeglina toob see kaasa suure läbimurde nende vaevustes. Huvitatud võivad nn. nöörussi piltide vaatamiseks guugeldada otsisõna “rope worm”
On teada fakt, et patogeensed bakterid ja seenorganismid, viirused, hallitustoksiinid ja parasiidid toimetavad sümbioosis, luues endale mõnusa keskkonna ning ümbritsedes end lisaks veel ka turvalise biofilmiga. Biofilm tekib parasiitide ja patogeenide ümbrusesse, kaitstes neid immuunsüsteemi eest. Analüüsid on biofilmi koostises tuvastanud nii bakteriaalset, fungaalset kui parasitaarset DNA-d ning on teada, et selle nn. kaitsekilbi mineraalsesse maatriksisse paigutuvad katsiumi, raua ja magneesiumi kõrval ka toksilised raskmetallid, eriti just elavhõbe, arseen, plii ja tina.
Biofilmist läbi murdmine võib immuunsüsteemile üle jõu käia. See on ka põhjus, miks antibakteriaalsete ja parasiitide vastaste ravimite mõju on sageli lühiajaline ning kroonilised vaevused naasevad mõne aja pärast jälle. Nii näiteks võib Borrelia bakteri vastane võitlus tihti kesta aastakümneid või isegi elu lõpuni, sest antibiootikumid võivad küll korraks sümptomeid leevendada, kuid mõne aja pärast on vilets enesetunne jälle tagasi.
Biofilmi lagundamise kõrval on oluline käsitleda probleemi laiemalt, ennekõike aga arvesse võtta ka seda, et paljud patogeenid on endosümbiootilised ehk elavad üksteise sees. Nii on parasiite sageli võrreldud Trooja hobusega, kuna neist võib leida väga erinevaid patogeene, alustades bakteritest ja viirustest, lõpetades pärmseente, hallituseoste ja raskmetallidega.
Mõned sümptomid, mis võivad viidata parasiitidele:
- Unetus ja unehäired (eriti täiskuu perioodil)
- Pidev väsimus
- Uute allergiate tekkimine, vilets immuunsus, krooniline haigus
- Nahalööbed, sügelemine, nahahaavandid, ekseem, psoriaas
- Urtikaaria (nõgeslööve)
- Histamiini talumatus
- Fibromüalgia
- Migreen
- Mentaalsed probleemid, ärevus, depression
- Kognitiivsed probleemid, ajuhägu, vilets mälu
- Pidevad isud, suhkrusööstud
- Hüpoglükeemia (madal veresuhkur), veresuhku tasakaalutus (düsglükeemia)
- Liigese- ja lihasvalud
- Anaalne sügelus, sügelevad kõrvad, nina, nahk
- Võimetus kaalus juurde võtta
- Vertikaalsed jooned küüntel
- Tugev lõhe keele keskosas
- Aneemia
- Adrenaalne väsimus
- Nägemisprobleemid
- Sooleprobleemid, puhitused, gaasid, kõhuvalud
- Kõhukinnisus, -lahtisus, sageli ka vaheldumisi
- Iiveldus
- Bruksism (hammaste krigistamine)
Tunnustatud Ameerika patoloog Alan B. MacDonald, MD on uuringute käigus avastanud, et raskete neuroloogiliste haiguste (nt. Scerosis Multiplex) ja pahaloomulise ajukasvaja (Glioblastoma multiforme) põdejate ajudes võimutseb borrelioosi põhjustav Borrelia bakter. Veelgi olulisem: Borrelia bakter oli end peitnud haige ajus toimetavatesse nematoodidesse (ümarussidesse) ja ka nende munadesse ning vastsetesse. Leidu esines sajaprotsendiliselt s.t kõikides uuritud ajudes.
“Nii parasiidid kui Borrelia patogeenid võivad põhjustada hävitavat ajukahjustust”, ütleb dr. MacDonald. “Tavapärased testid nagu ELISA ja Western blot (valguanalüüsi meetod, mida kasutatakse spetsiifiliste valkude tuvastamiseks) ei suuda adekvaatselt avastada Borrelia bakteri olemasolu.” Dr MacDonaldi sõnul näitab tema avastus, et patsiendid kuulutatakse valenegatiivsete testide tõttu tihti Borrelia bakteri ja puugihammustusega seotud infektsioonide vabaks, kuid tegelikkuses vallanduvad neil sageli tõsised neurodegeneratiivsed haigused, mis võivad lõppeda letaalselt. Vahemärkusena olgu kinnitatud, et nii nagu võib parasiitide seest leida Borrelia bakterit, nii võib ka Borrelia bakteri seest leida parasiite ja muid patogeene.
Mõtteaineks: meie seast lahkunud armastatud muusik Uku Kuut põdes ALS-i (amüotroofset lateraalskleroosi ehk Lou Gehrigi tõbe), kuid mõni aasta enne selle diagnoosi saamist haigestus ta borrelioosi. Ka mõned uuringud viitavad, et ALS-i ja Borrelia bakteri vahel võib olla arvestatav seos.
Igaüks meist, eriti aga inimesed, kes kannatavad krooniliste vaevuste, autoimmuuntõbede ja neuroloogiliste haiguste käes, peaks vaatlema probleemi laiemalt. Pole mingit mõtet keskenduda vaid keha hädasignaalide ehk haigussümptomite medikamentoossele mahasurumisele. Teisisõnu: mida arvate, kas üleajava kraanikausi puhul on mõistlik jäädagi põrandat kuivatama või on ehk mõttekam kraan kinni keerata…?
Mõned lihtsad näited toidust ja lisanditest, mille kaasamine igapäeva aitab luua kehas parasiitidele ebameeldiva keskkonna:
- Kaneel
- Brokoli seemned
- Küüslauk
- Mustköömne õli
- Cayenne’i pipar
- Libe jalakas
- Õunaäädikas
- Kookosõli
- Tsistuse tee
- C-vitamiin
- Värskelt pressitud granaatõuna mahl
- Nelk
- Kõrvitsaseemned
- Ränivetikas
Parasiidivastase ravikuuri ajal on oluline:
- juua rohkelt hea kvaliteediga vett
- eemaldada menüüst suhkud ja rafineeritud teraviljad, vähendamaks veresuhkru kõikumist ja põletikuühendite tootmist, mis düsglükeemiaga paratamatult kaasneb.
- hoiduda sagedasest lihasöömisest (eriti ebasoovitav on sealiha) ja piimatoodetest (üks parasiitide teada-tuntud lemmiktoitudest).
- hoiduda valmistoitudest ja poolfabrikaatidest, mis kubisevad halbadest rasvadest, lisaainetest ja kehavõõrastest kemikaalidest. Ilmselgelt ei sobi need menüüsse ajal, kui tahate tegeleda detoksiprotsesside stimuleerimisega.
- hoiduda alkoholist, mille ainevahetus on suureks koormuseks nii maksale, soolestikule kui ajule. Ühtlasi mõjutab alkohol tugevalt veresuhkru tasakaalu.
- hoiduda teadlikult keskkondlikest mürkainetest, tavapoodide kodukeemiast ja tavakosmeetikast, mis sisaldab ohtralt endokriintoksiine ja immuunsust halvavaid ühendeid.
Parasiidivastast ravikuuri tohib teha vaid juhul, kui soolestik hästi läbi käib. Kõhukinnisuse puhul on parasiidiraviga alustamine ebasoovitav (et mitte öelda keelatud) ja toob kaasa ohtlike mürkainete kuhjumise (autointoksikatsiooni.)
NB! Parasiidikahtluse korral on kehasõbralikke toidu- ja keskkonnavalikuid kindlasti vaja kombineerida efektiivse kontsentreeritud antiparasitaarse lisandiga, mida kahjuks mitte kõigi müügil olevate lisandite kohta öelda ei saa. Valiku tegemiseks ja lisainfo saamiseks võib ühendust võtta ka loo autoriga.