Roosa sink ja vorst – mõnus algus päevale…?
Üks oluline põhjus, miks peaksime minimeerima oma menüüs tööstuslikult töödeldud lihatooted, on sinkidesse, vorstidesse jms soolastesse valmistoodetesse lisatavad nitritid ja nitraadid (E249-E252).
Nendest lisaainetest tekivad mao happelistes tingimustes amiinidega kokkupuutel kantserogeensed ehk vähkitekitavad ühendid nitrosamiinid. Nitrosamiinid võivad moodustuda ka juba toidu valmistamisel ja toidu töötlemisel. Kuumtöötlemine temperatuuril 99~185℃ kiirendab nitrosamiinide tekkimist.
Lisaks veel, et nitrosamiine võivad sisaldada ka töödeldud kalatooted, juustud ja erinevad alkohoolsed joogid (s.h. õlu), samuti on neid leitud ohtralt tubakatoodetes ja e-sigarettides. Hinnanguliselt puutume nitrosamiinidega aga kõige suuremal määral kokku just läbi töödeldud lihatoodete tarbimise.
Uuringud on näidanud, et nitrosamiinid tõstavad mao-, suuõõne-, söögitoru- ja soolevähi tekkeriski, samuti tõuseb follikulaarse kilpnäärmevähi risk.
NB! Toidule lisatavad sünteetilised nitritid ja nitraadid konkureerivad ka joodiga, takistades seeläbi kilpnäärmehormooni tootmist. Kilpnäärme probleemid on omakorda tänapäeval järjest levinumad, kilpnäärme vähk on naiste seas üks kõige kiiremat tõusutrendi tegev vähiliik.
Lastel kaasneb sünteetiliste nitritite ja nitraatide sagedase tarbimisega kõrgem risk haigestuda lapseea vähkidesse (i.e. leukeemia, ajukasvajad etc.).
Eelnimetatud E-ainetega kokkupuude võib süvendada ka histamiini tasakaalutust organismis, algatada nahapunetust, migreenihooge, astmaatilisi vaevuseid ja allergilisi reaktsioone.
Nitriteid ja nitraate ei lisata toidule mingite deemonlike kavatsustega, vaid bakteriaalse ülekasvu takistamiseks, toote säilivusaja pikendamiseks ja ilusa värvi jaoks, n.ö. rõõmuks tarbijale.
Tuleb siiski meeles pidada, et tasuta lõunaid pole.
Nitrosamiinide moodustumist saab pärssida erinevate antioksüdantidega, nt. kvaliteetse, biosaadavas vormis seleeni, E- ja C-vitamiini kaasabil. Meeldetuletuseks, et A-veregrupiga inimesed kalduvad maoprobleemidele ning on ka nitrosamiinide kahjustavale mõjule eriti vastuvõtlikud.
Nitrosamiinide ebasoodsalt kõrget taset on leitud ka mitmetest ravimitest, muu hulgas angiotensiin II retseptorite blokaatoritest, ranitidiinist (Ranisan, Zantac), nisatidiist ja II tüübi diabeedi raviks kasutatavast metformiinist (Metforal).
NB! Sünteetilisi nitriteid ja nitraate ei maksa segi ajada taimedest saadavate nitritite ja nitraatidega. Taimedes olevad erinevad antioksüdandid pärsivad nitrititest nitrosamiinide moodustumist ning sellest toodetakse veresoonte endoteelis kehale äärmiselt olulist lämmastikoksiidi.
Lämmastikoksiidi üliolulisest rollist meie kehas saab rohkem lugeda siit.