Ostukorv
Latentne rauapuudus ja rauavaegusaneemia on sagedased kaebused kogu maailmas. Nagu ikka terviseprobleemide puhul, ei ole tegemist n.ö. asjaga iseeneses, vaid sümptomitega, mis peegeldavad mingil põhjusel tekkinud ebakõla organismis.
Miks tekib rauapuudus?
Laias laastus võib probleemid jagada kolmeks: liiga vähe rauda menüüs, raua vähenenud omastamisvõime (sooletrakti probleemid, infektsioonid, mikrofloora korratused) või liiga suur rauakadu organismist (vererohked menstruatsioonid, põletikulised soolehaigused, haavandid). Madal rauatase kaasneb ka punavereliblede enneaegse lagunemise ehk hemolüüsiga, millel võib olla väga erinevaid põhjuseid, k.a. kaasasündinud ja autoimmuunhaigused, infektsioonid ning raskmetallide-, nt. arseeni-, kaadmiumi- ja pliimürgistus). Igal juhul ja alati tasuks panustada probleemi põhjuste väljauurimisele ning vajadusel teha ka täiendavaid analüüse
Nagu kõikide teistegi toitainete puhul, on ka raua omastamisvõimekus seotud ennekõike meie seedetrakti tervisega. Põhilised probleemid on sageli esinev mao alahappesus ja erinevad infektsioonid. Nii näiteks on helikobakteril võime kahjustada mao parietaalrakke ja vähendada seeläbi ka maohappe sekretsiooni ning B12-vitamiini omastamiseks olulise sisemise faktori tootmist. Probleeme raua omastamisega tekitavad ka peensoole bakteriaalne ülekasv (SIBO) ja peensoole fungaalne ülekasv (SIFO), mille puhul konkureerivad meie rauavarudele ka rauasõltuvad bakterid ja seened, samuti parasiidid.
Paljud rauapuuduse sümptomid langevad kokku ka adrenaalse väsimuse ja kilpnäärme alatalitluse sümptomitega ning on võimendavaks taustajõuks neile väga sageli üheskoos esinevatele terviseprobleemidele. Omaette probleemistiku võib tekitada ka organismis oleva vase vähene biosaadavus. Vask on oluline võtmetegur nii erütrotsüütide tootmiseks kui raua kasutamiseks ja mobiliseerimiseks vajalike ensüümide töös.
Rauapuuduse sümptomid
Rauapuudusel on väga palju sümptomeid, enamasti tunneb inimene end väsinult, kurnatult, haigestub kergelt ega taastu nii ruttu, kui võiks. Harilikult on ta kahvatu, käed-jalad külmad, kergelt võib tekkida iiveldus ja hingeldus, füüsiline aktiivsus käib üle jõu. Rauapuudusele võivad viidata ka vererohked menstruatsioonid ja juuste väljalangemine, kuiv nahk, rabedad küüned (kaugele arenenud rauapuuduse korral muudavad küüned juba ka kuju ehk küüneääred kaarduvad labidakujuliselt ülespoole. Sagedaseks kaebuseks on ka ärevus. Kui enesetunne on vilets, tuleks loomulikult kohe abi otsida.
Mida menüü puhul jälgida?
Väga sageli pole rauavaeguse põhjuseks liha puudumine menüüs, probleemi madala rauatasemega esineb rohkelt nii herbivooride kui omnivooride seas. Nii näiteks on teada, et Argentiinas, mis on üks maailma suurimaid veiseliha eksportijaid ja lihatarbijaid, esineb rauapuudusaneemiat väga palju ja nii on see ka paljudes teistes Ladina-Ameerika riikides.
Rauapuuduse puhul tuleks lihatoodete kõrval ka ülejäänud menüü hindava pilguga üle vaadata. Toidus oleva mitteheemse raua imendumist pärsivad näiteks kiudainete liigtarbimine, nisus, rukkis ja odras leiduv teraviljavalk gluteen, liigne piimatoodete tarbimine, tees olevad tanniinid, kohv ja taimedes sisalduv oksaalhape. Hea näide taimse raua vähesest biosaadavusest on spinat, millest sageli räägitakse kui kõrge rauasisaldusega lehtviljast. See fakt iseenesest on kahtlemata tõsi, kuid spinatis olev oksaalhape võimaldab sealsest rauast heal juhul vaid 10% kätte saada.
Ferritiin ja hemoglobiin
Nagu ikka, mängib ka rauataseme puhul tähtsat rolli inimese bioindividuaalsus. Nii ei saa välistada, et pisut madalam rauatase võibki olla üks organismi iseärasusi. Hoopis sagedamini on tegu aga siiski korrigeerimist vajavate põhjustega.
Tugev füüsiline koormus võib kaasa tuua kõrgema heptsidiini (raua homöostaasi reguleeriv valk) taseme ja sellega seonduvalt ka madalama rauataseme. Samuti on väga suure füüsilise koormuse juures võimalik rauda kaotada higistamise kaudu.
Hemoglobiin on punaverelibledes olev rauda sisaldav valguline ühend, mille ülesandeks on hapniku transport kopsudest kudedesse. Ferritiin on raua depoovalk, mille kogus peegeldab keha rauavarusid. Ferritiini salvestatakse luuüdis, maksas, põrnas, skeleti- ja südamelihastastes jms. Rauavarude vähenemine on märk ebasoodsast tendentsist, niisiis oleks vajalik olukorraga tegeleda veel enne, kui tekib rauapuudusaneemia ehk kehvveresus.
Tavapäraselt tunneb enamik inimesi tugevaid muutusi enesetundes juba siis, kui nende ferritiini tase on alla 25. Fertiilses eas naisel peaks rauadepoo ehk ferritiin olema vähemalt 40–50 kandis ja kui mõelda neerupealiste, kilpnäärme ja juustekasvu toetamise peale, võiks see varu olla veelgi kõrgem, ideaalis 70-90. Tänapäeva sagedaste rasestumisprobleemide valguses on oluline märkida, et piisav rauavaru on tähtis ovulatsiooni toetamiseks. Samas on ka liiga kõrge ferritiini tase ohumärgiks, mis võib viidata koekahjustustele ja organismisisesele “roostetamisele”.
Rauapuudust ja rauavaegusaneemiat kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid rauavaegusaneemia on siiski rauapuuduse tõsisem vorm, mille puhul võib täheldada normist madalamat erütrotsüütide ja hemoglobiini taset veres.
Aneemial on palju eriliike ja põhjuseid ning rauapuudusaneemia järel on esinemissageduselt teisel kohal kroonilise haiguse aneemia (tuntud ka põletikuaneemiana), mis kaasneb nagu nimigi ütleb krooniliste haiguste, infektsioonide, autoimmuunhaiguste ja pahaloomuliste kasvajatega.
Milliste lisanditega organismi rauataset tõsta?
Raud on oma olemuselt tugev pro-oksüdant ehk vabaradikaalsete protsesside käivitaja ja seetõttu võivad raualisandid kaasa tuua ka palju probleeme. Ilma põhjuseta ja niisama ei tohiks rauapreparaate iialgi tarvitada, kahjuks olen siiski kohanud inimesi, kes seda lisandit n.ö. igaks juhuks võtavad. Kahjustav mõju tuleb sageli esile just seedekulglas, kus raualisandid võivad häirida sooletööd, tekitada kõhukinnisust, puhitusi, kõrvetisi, kõhuvalu ning põletikke ja limaskestahaavandeid.
Ferroraualisandites (raudsulfaat, glükonaat ja fumaraat) sisaldub kõige rohkem elemendilist rauda, need on ka kõige odavamad ja seega soovitatakse neid kõige sagedamini. Samas võivad sellised lisandid tekitada tugevaid seedeprobleeme. Õnneks kasutatakse tänapäeval juba ka erinevaid meetodeid, nt ensüümidega eelseedimist, mis aitavad seedestressi vähendada.
Tundliku soolestikuga inimesed võiksid kasutada rauda aminohappekelaadi vormis, nt raud bisglütsinaadi kujul. Kauge kaarega tuleks kindlasti mööda käia lisanditest, mis sisaldavad sünteetilisi magusaineid, näiteks nagu aspartaami, sukraloosi ja muid ebasoovitavaid täite-, lisa- ning värvaineid. Kui pelgalt raualisanditest ei piisa, saab sinna juurde soovitada spetsiifilisi lisandeid raua omastamise ja transpordi toetamiseks.
Milliseid lisaanalüüse teha?
Ferritiini näit on hemoglobiini kõrval oluline marker organismi rauastaatuse põhjalikuks hindamiseks ning võimaldab diagnoosida rauapuudust juba varases staadiumis, ennetades seega rauavaegusaneemia teket. Hemogrammis viitavad madalale rauastaatusele ka MCH ja MCV langenud markerid. Põhjalikumaks ülevaateks tuleks kindlasti juurde teha ka transferriini lahustuvad retseptorid, B12 ja folaadi näidud. Teiste analüüside vajalikkuse üle saab otsustada lähtudes inimese kaebustest ja tervisetaustast.
NB! Kui tunned, et vajad rohkem infot selle kohta, kuidas oma organismi toiduvalikute ja elustiiliga toetada, oled teretulnud individuaalsele konsultatsioonile, kuhu saad registreeruda siin.
Artikkel on ilmunud 2019. aasta aprillis, Äripäeva lisas Sekretär
