Kolesterooli langetavad ravimid (statiinid) on ühed müüduimad medikamendid maailmas. Samas ei tohiks kellelegi üllatuseks olla, et tasuta lōunaid ei eksisteeri.
Vaatame teemat pisut lähemalt:
Statiinid takistavad efektiivselt kolesterooli tootmist maksas ja langetavad seeläbi automaatselt ka kolesteroolinäite, kuid takistavad samas viimsele kui organile oluliste rasvlahustuvate vitamiinide omastamist ja sünteesi. Kolesterooli kõrval pärsitakse ka antioksüdantide (skvaleeni) ja südamelihasele ülivajaliku energiavitamiini koensüüm Q10 tootmist.
Koensüüm Q10 defitsiit kehas võib omakorda põhjustada südameprobleeme, madalat energiataset ja jõetust. Kolesterooli sünteesi blokeerimine võib tekitada tõsist lihasvalu, põhjustada kognitiivse võimekuse langust ning tõsta depressiooni haigestumise riski.
2012. a väljastas USA Ravimi- ja Toiduamet (FDA) hoiatuse statiinide ajufunktsioone halvendava mõju kohta.
Lisaks eelmainitule on teada, et statiinide kasutamine mõjutab viletsalt veresuhkru tasakaalu ja tõstab eelsoodumuse korral II tüübi diabeeti haigestumise riski lausa 30% võrra. Diabeet omakorda tõstab dramaatiliselt riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Üle 50%-l infarkti saanutel on kōrgenenud veresuhkrutase.
Uuringud näitavad , et südame-veresoonkonna haiguse põdejate puhul vähendab statiinide PIKAAJALINE tarbimine patsiendi uue infarkti tekkeriski ca 1.3%. (loe: üks koma kolm protsenti)!?!
Ravi saavate patsientide (NNT) arvudesse ümber panduna tähendab see, et on 1 võimalus 77-st, et antud ravim uut infarkti ära suudab hoida.
Nokk kinni, saba lahti…?
Saba kinni, nokk lahti?
Mida me ise oma tervise toetamiseks ära saaksime teha?
Loe edasi siit: