Kolesterool ja kolesterooliravimid -müüdid ja tegelikkus

Kolesterool ja kolesterooli alandajad (statiinid) on endiselt kuumad teemad:) Aastad lähevad, uued faktid ja uuringud järjest kuhjuvad, aga arhailised müüdid püsivad.

Ja seda põhjusega:)

Tavanarratiiv ütleb, et kolesterool on ohtlik ja tekitab südame-veresoonkonna haiguseid. Mida ütleb teadus?

Mõned teaduslikud faktid vahelduseks muinasjuttudele:

  • Kõrgemate kolesteroolinäitudega vanemaealised elavad kauem.
  • Statiinide tarvitajatel on suurem arterite kaltsifitseerumise määr.

NB! Arterite kaltsifitseerumine tõstab  infarkti/insuldi tekkeriski

  • Kõrgema kolesteroolitasemega inimeste neuroloogilised haigused (nt. Parkinson) progresseeruvad aeglasemas tempos.

Ei ole teaduslikku tõestust selle kohta,  et statiinid suudaksid  pikendada elu ühe päevagi võrra või ära hoida infarkti tekkimist inimestel, kel pole eelnevat südame-veresoonkonnahaigust  või infarkti olnud.

Isegi farmaatsiatööstuse enda poolt rahastatud uuringud näitavad , et südameveresoonkonna haiguse põdejate puhul vähendab statiinide pikajaline tarbimine patsiendi uue infarkti tekkeriski  ca 1.3%.  Ravi saavate patsientide (NNT) arvudesse ümber panduna   tähendab see, et  on 1 võimalus 77-st, et antud ravim uut infarkti ära suudab hoida.

NB! See kõik ei tähenda muidugi nagu poleks statiinidel kohta päikese all. Nende tarbimiseks on samuti näidustusi. Küll aga tähendab see, et statiinide kasutegur on tugevalt ülehaibitud ja nende otsesed mõjusid/kõrvalmõjusid tugevalt alahinnatud.

Veel mõned faktid kolesteroolialandajate (statiinide) kohta:

  • tegu on maailma müüduimate ravimitega
  • ca 95% statiine  käsitlevatest teadusuuringutest on farmaatsiatööstuse rahastatud.
  • blokeerivad  energiavitamiin  koensüüm Q10 tootmist, mis on ekstreemselt oluline lihaste (s.h. südamelihase) tööks. Siit ka põhjus, miks statiine tarbivatel inimestel on  sagedased lihasvaevused, müopaatia, väsimus etc.
  • suurendavad  riski insuliini resistentsuse tekkeks, mis võib omakorda viia metaboolse sündroomi ja II tüübi diabeedi diagnoosini.
  • takistavad oluliste selenoproteiinide tootmist, mis hoolitsevad organismi antioksüdantse kaitse eest s.t.  mõjutavad negatiivselt immuunsüsteemi võimekust võidelda bakterite, viiruste jms patogeenidega

Meeldetuletuseks:  kolesterool on:

  • iga viimse kui meie raku oluline koostisosa;  ülitähtis erinevate rakuretseptorite (k.a. närviraku retseptorite ja insuliini retseptorite) terviklikkuse ja toimimise tagamiseks
  • oluline alusmaterjal D-vitamiini ja steroidhormoonide (s.h. testosteroon, kortisool) tootmiseks meie kehas. NB! Teadmiseks meestele: statiinide tarbimine pärsib testosterooni tootmist, madal testosteroonitase tōstab omakorda südame-veresoonkonna haiguste, depressiooni ja Alzheimeri tōve tekkeriski.
  • möödapääsmatu transpordivahend rasvlahustuvate vitamiinide jõudmiseks rakkudesse
  • äärmiselt oluline immuunsüsteemile võitlemaks bakterite viiruste jt. patogeenidega etc. etc. etc.

Plinkivale ohutulele plaastri peale kleepimise asemel  oleks  tunduvalt mõistlikum tegeleda probleemi algpõhjusega. See, et inimorganism miljonite aastate evolutsioonilise insenerteaduse tulemusel disainitud kolesterooli toodab, südame-veresoonkonna haiguste usutava algpōhjusena EI kvalifitseeru.

Loe sellest, kuidas südame-veresoonkonda toiduvalikute ja elustiiliga toetada edasi siit: https://toitumistarkus.ee/kolesterool-ohtlik-vaenlane-voi-truu-taastaja/ ja pikemalt raamatust “Toida oma tervist”.

NB! Kuula ja vaata lisaks:

  • neuroteadlase dr David Diamondiga tehtud intervjuud kolesteroolist siit ja tema ettekannet siit
  • filmi kolesteroolist ja statiinide efektiivsusest siit: NB! Film korjati omal ajal levist ära ettekäändega, et kuigi seal polnud otsest valeinfot, ei saanud vastasleer (st. statiine tootev ravimitööstus) filmis piisavalt sõna.