Ostukorv
Kõrge stressitasemega seotud adrenaalne väsimus on tänapäeval omandanud epideemia mõõtmed. Meditsiiniliselt diagnoositakse küll neerupealiste (adrenaalset) puudulikkust ehk Addisoni tõbe, kuid mitte nn. neerupealiste väsimust (hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telje düsfunktsiooni), mida võib teisisõnu nimetada ka lihtsalt läbipõlemiseks. Ja kuna seda meditsiiniliselt ei diagnoosita, kuna selle vastu ei ole ei ravimit ega operatsiooni, siis jääb konditsioon reeglina tähelepanuta.
Neerupealised on näärmed, mis hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Kui stressitase püsib pikka aega krooniliselt kõrgena ja stressihormoone toodetakse selle mõjul ülemääraselt palju, võib juhtuda, et neerupealised reguleeritakse hormonaalse tagasisidestussüsteemi kaasabil madalamale käigule ja stressihormoonide tootmine väheneb.
Kuna stressihormoon kortisool on ka põletikuvastase toimega, siis toob madal kortisoolitase kaasa ka muutused immuunregulatsioonis ning suurema vastuvõtlikkuse viirushaigustele. Muutused adrenaalhormoonide eritumisrütmis võivad väljenduda ka madala energiataseme, kroonilise väsimuse ja kogu keha valusündroomi ehk fibromüalgia sümptomitena.
Samas ei ole need sugugi ainukesed märgid, mis väsinud neerupealistele viitavad. Nii näiteks kaasneb adrenaalse väsimusega veel ka suurenenud isu magusate või tugevalt soolaste toitude järele, krooniline väsimus (isegi peale pikka uneaega), sagedane öine ärkamine, pikka aega kestvad seedevaevused, puhitised ja reflukstõbi. Probleemidele neerupealiste funktsiooniga viitab ka pealelõunane suur energialangus või ebanormaalselt pikk taastumine viirushaigustest. Adrenaalset väsimust adresseerimata ei ole võimalik leevendada autoimmuunsete tõbedega kaasnevaid vaevusi, väga oluline on taastada adrenaalnäärmete töövõimekus autoimmuunse kilpnäärmepõletiku (Hashimoto ja Gravesi tõve) puhul.
Kuna neerupealised hoolitsevad muu hulgas ka meie vererõhu optimeerimise eest keha asendi vahetamisel (puhverdavad nn. gravitatsiooniga kaasnevat stressi), siis saab vererõhu muutuste põhjal teha teatud järeldusi ka neerupealiste tervise kohta.
Pakun välja lihtsa vererõhu testi (tuntud ka kui Raglandi test), mis võib anda vihje neerupealiste ülekoormusest:
- Mõõtke lamades oma vererõhku. Rahuolekus peaks see olema 120/80.
- Tõuske püsti ja mõõtke rõhku uuesti. Normaalselt peaks süstoolne näit ehk vererõhu esimene number 6 kuni 10 ühiku võrra kõrgemaks minema. Kui süstoolne näit läheb püsti tõustes hoopis madalamaks või viskub enanormaalselt kõrgeks, viitab see neerupealiste väsimusele.
Lisaks veel, et tugeva adrenaalse väsimuse puhul on aktiivne sport vastunäidustatud ja tegeleda tuleks vaid leebe ning vähest koormust nõudva liikumisega (jalutamine, jooga, suplemine jms.)
Keha tasakaalustamise võimsaimaks ja lihtsaimaks mooduseks on puhas toit, õige unehügieen ja oskuslik stressijuhtimine. Neerupealiste toetamiseks on võimalik tarbida ka hulgaliselt erinevaid mineraale-vitamiine ja taimseid adaptogeene. Siiski tasuks alati meeles pidada, et lisandid on õigele elustiilile lisaks ja mitte asenduseks.
NB! Kui tunned, et vajad rohkem infot selle kohta, kuidas oma organismi toiduvalikute ja elustiiliga toetada, oled teretulnud individuaalsele nõustamisele, kuhu saad registreeruda siin.
