Ostukorv
Langevate lehtede sahinal, hallade krabinal on kohale hiilinud viirusteperiood. Selleks, et nohused ninad, punetavad kurgud ja paukuv köha meist kaugele eemale teaksid hoida, on viimane aeg on üle vaadata oma külmetuste ja viiruste vastane arsenal.
Kas lasta end hullutada kaunitest reklaamsiltidest, mida lubavad apteegist tervist osta? Või pöörata pilk
hoopis taime- ja loodusravi suunas nagu seda meie esivanemad aastasadu on teinud?
Esmalt tasub meenutada, et kõige jätkusuutlikum on panustada immuunsüsteemi toetamisse tervist
toetavate toiduvalikute ja organismi säästva elustiiliga. Aktiivne liikumine, värskes õhus viibimine ja
kosutav uni on kõige algelisemad meetmed, millega me organismi heaolutunnet toita saame.
Ka meelerahu hoidmine on tunduvalt olulisem, kui me endale kaasaegses, stressist tiines maailmas
sageli tunnistada raatsime. Pole ju üllatuseks, et vaenamine, hirm ja riid mõjuvad immuunsüsteemile
halvavalt. Krooniliselt kõrge stressitase pärsib dramaatiliselt immuunrakke, suurendab süsteemsete
põletikuainete tootmist ja manipuleerib soolefloora tasakaaluga.
Puht biokeemiliselt ei ole meil võimalik samaaegselt karta-vihastada-riielda ja immuunsüsteemi heas
toonuses hoida. Ka teadusuuringud on selgelt näidanud, et viha vähendab märkimisväärselt antikehade taset, mis kaitsevad meid viiruste jt antigeenide vastu just bronhiaal-, gastrointestinaal- ja
urogenitaaltraktis. Vaenulikkus mõjutab negatiivselt meie kopsufunktsiooni, vähendab kopsumahtu ja
suurendab hingamisteede haiguste tekkeriski.
Aga mida siis ikkagi teha, kui püüdlik ennetustegevus on hiljaks jäänud ja naha vahele on pressimas mõni tige viirus?
Alustuseks tuletagem meelde, et haigestumisega signaliseerib keha meile väsimusest. Kohatu oleks
tema soovidest üle sõita, sest varem või hiljem peame oma võla nii ehk naa tasuma. Seega
austagem organismi soove ning andkem talle pisut rahu ja vaikust.
Muidugi ei tähenda see veel, et peaksime kareda kurgu, tuikavate põskkoobaste ja palaviku ilmnedes
tegevusetult istuma. Lisaks aja maha võtmisele on viimane aeg võtta kasutusele kõikvõimalikud meetmed
oma immuunsüsteemi relvastuse ajakohastamiseks ja oluliste toitainetega turgutamiseks
Vaatleme toitaineid, mille defitsiit loob viirustele kõik mugavused pehme pesa punumiseks.
D-vitamiin
Päiksest pakatav D-vitamiin on meie immuunsüsteemi dirigentvitamiin, mille tähtsust
immuunregulatsioonile on raske üle rõhutada. On teada, et kui D-vitamiini tase jääb alla 50 nmol/l,
tõstab see erinevatesse viirustesse haigestumise riski. Kuid mitte ainult: D-vitamiini madal tase tõstab
dramaatiliselt ka riski sattuda viirusega haiglasse või isegi surra. Lisaks viirushaigustele loob D-vitamiini defitsiit viljaka pinnase ka teiste haiguste (k.a. südamehaiguste, rasvumise, metaboolse sündroomi, autoimmuuntõbede ja kasvajate) vallandumiseks.
Murettekitav statistika näitab, et enamus eakaid ja lausa 96% vanadekodudes olevatest inimestest
tugevas D-vitamiini puuduses. Niisiis hoolitsegem selle eest, et meie eakad lähedased oleksid hästi
varustatud selle nii isenesestmõistetava ja eluvajaliku vitamiiniga.
Kui palju kvaliteetset D3-vitamiini päevas juurde peaks võtma, saab otsustada peale analüüsi tegemist ja D-vitamiini hetkestaatuse välja selgitamist. D-vitamiini sünteesib meie organism ennekõike päikese mõjul, pisut õnnestub seda siiski hankida ka rasvast kala süües.
Tsink
Viirusevastastest toitainetest rääkides ei saa üle ega ümber ka tsingist. Tsink on meie immuunsüsteemi võtmemineraal, mille puudujääk kehas annab endast märku sagedase haigestumisega. Organismi hea tsingitase aitab viirused seevastu kiirelt käeraudadesse aheldada, vähendades ülemiste ja alumiste hingamisteede põletike riski ning kopsupõletikust tingitud tüsistusteohtu.
Tsink on möödapääsmatult vajalik infektsioonidega võitlevate valgete vereliblede tootmiseks ja viiruste
replikatsiooni pärssimiseks rakkudes.
Uuringud kinnitavad, et tsink võib lühendada tõve kestvusaega ja tõsidust. Efekt on eriti tõhus, kui
võtta tsinki 24 tunni jooksul peale esimeste haigussümptomite ilmnemist. Tsingilisandi võtmisel
kestavad tõvenähud suure tõenäosusega lühemalt kui seitse päeva ning lastel, kelle menüü on 5 kuu
jooksul sisaldanud piisavas koguses tsinki, on tunduvalt väiksem risk haigestuda külmetushaigustesse.
Tsinki leidub looma- ja linnulihas ning mereandides, samuti kaunviljades (ubades-läätsedes-
kikerhernestes), päevalille-, seesami- ja kõrvitsaseemnetes.
C-vitamiin
Me kõik teame, et C-vitamiin on oluline immuunregulatsiooni toetaja. Meie immuunrakud sisaldavad
kuni 20 x rohkem C-vitamiini kui ülejäänud rakud. C-vitamiini on hädasti vaja nii rakuimmuunsust
vahendavate T-lümfotsüütide kui naturaalsete tapjarakkude tootmiseks ja aktiveerimiseks. Vähem
oluline pole seegi, et C-vitamiin mängib tähtsat rolli veresoonte tervise tagamisel ja sel on verdvedeldav toime. Mitmed teadusuuringud on kinnitanud, et piisav C-vitamiini tase aitab ennetada nii insulti kui infarkti.
Lisaks on C-vitamiin ka oluline antioksüdant, mis aitab kahjutuks teha organismis pidevalt tekkivaid
vabu radikaale, kaitsta meie organismi n.ö. läbiroostetamise ehk korrodeerumise eest. C-vitamiin on tõhus abiline tugeva füüsilise stressi langetamisel. Uuringud on kinnitanud, et see vitamiin võib vähendada tippsportlaste haigestumist viirustesse kuni poole võrra isegi äärmuslike treeningkoormuste tingimustes.
Parimad biosaadava C-vitamiini allikad on tsitruselised, hapukapsas, kiivid ja eestimaine kibuvits ning
astelpaju, samuti paprika, maasikad, brokoli, lillkapsas ja ürdid (petersell ja tüümian). Supertoitudena
saab smuutisse segada C-vitamiinist nõrguvat orgaanilist amla ja camu-camu pulbrit.
Lisandivalikul tuleks hoiduda sünteetilisi magusaineid (nt. aspartaami ja sukraloosi) sisaldavatest vitamiinidest.
Hapude maitsete mittetalumise korral on soovitav kasutada C-vitamiini vähemhappelisi, mineraalidega
(Mg, K, Zn) puhverdatud askorbaadi vorme või esteriseeritud C-vitamiini. Parima imenduvusega on liposoomses vormis C-vitamiin.
Uuringud on näidanud, et viiruste ennetamiseks toetab Immuunsüsteemi kõige tugevamalt just C-
vitamiini ja tsingi kombinatsioon.
Eelnimetatud oluliste vitamiinide –mineraalide kõrval ei maksa ära unustada ka
viirustevastaseid klassikuid. Mitte ilmaasjata ei ole kuulus Saksa taimetark Maria Treben öelnud oma
kuulsat lauset „Maailmas ei ole veel haigust, mille vastu Jumal taime poleks loonud.“
Niisiis otsigem üles ka küüslauk, mustad sõstrad, astelpaju- ja leedripuumarjad, punane päevakübar,
nuluõli ja stressiga kohaneda aitavaid adatogeensed taimed- seened (nt.ženšenn, korditseps, must
pässik jms.).
Teeme endale ühe soojendava ingveri-kurkumi-sidrunitee, soojendame käsi ümber hõrgult lõhnava
lemmiktassi, kerime end pehme teki sisse ja naudime!
Elu on ilus!
Artikkel ilmus 2023. a. oktoobri ajalehes Tervise Meeter.
