OstukorvTeil on isu kiirtoidu järele? Aga palun! Maailma vanimaks kiirtoiduks on puuviljad 🙂
Palju siis ikka võtab aega banaani koorimine, õuna hammustamine, peotäie marjade põske pistmine…? Loodus ise on meile suuremeelselt valmistanud luksusliku söögi, täis üliheas vormis hästi-imenduvaid vitamiine, orgaanilisi mineraale ja seedimiseks vajalikke ensüüme. Ei mingeid tootmisel kasutatud sünteetilisi lisandeid ega kehavõõraid isolaate, millest vabanemiseks maks ekstra pingutama peaks. Lihtsalt elav toit! Valmistatud armastusega… Ja meilt ei oodata muud kui head isu 🙂
Planeedi tervisest ja energia kokkuhoiust rääkides on öeldud, et 1 taimse kalori saamiseks läheb vaja ca 10 korda vähem energiat, kui 1 loomse kalori saamiseks. Seoses keskkonna- ja taimekaitsemürkide progresseeruva kuhjumisega evolutsiooni kõrgematesse vormidesse pöörduvad loodusest ja oma tervisest lugupidavad inimesed järjest sagedamini tagasi toitumisahela puhtamate algvormide juurde.
Mitte ilmaasjata pole viimasel ajal saanud populaarseks supertoiduks ühed vanimad
organismid, ainuraksed vetikad spirulina ja klorella. Spiraalikujuline spirulina sisaldab hinnanguliselt 65-71% kõrgkvaliteetset valku, külluslikult mikrotoitaineid ja vähivastaseid ühendeid. Klorella on aga klorofülli “kõrgeim pilotaaž”.
Vetikaid enne tarvitamist kuumutama ei pea, seevastu kõrge proteiinisisalduse poolest tuntud lihas denatureeritakse kuumutamisel osa valgust. Toorelt liha aga seoses bakterite ja parasiitide ohu tõttu süüa ei soovitata…
Ka lihast saadav suur heemse raua kogus on paljuski müüt. Jah, liha sisaldab palju heemset rauda, kuid kuumutamisel heem laguneb. Seega pole ei valk ega raud kuumutatud lihas sugugi nii biosaadav, kui sageli reklaamitakse.
Aga taimi mürgitatakse ju ka? Jah muidugi, ikka mürgitavad! Kuid arvestades, kui palju 
taimi sööb oma elu jooksul suur loom ning et sümboolselt moodustab kümme osa taimi keskmiselt ühe osa looma, võime siitki teha teatud järeldusi. Kasvõi selle kohta, missuguses koguses toksiine on talletunud sadu kilosid taimekaitsemürkidega pritsitud sööta tarbinud suurte loomade rasvkoesse… Nii et selles valguses tundub maapinnaga ühises “vereringes“ puhtamaks filtreerunud ning päikesevalgust saanud taim siiski tunduvalt parem variant kui oma lühikese elu ebaloomulikus kitsikuses veetnud ning stressist-ravimitest-tehislikust toidust mõjutatud suurfarmiloom.
Taimede „verd“ ehk klorofülli nimetatakse päikeseks vedelal kujul. Kas
pole imetlusväärne, et hemoglobiin ja klorofüll on oma olemuselt peaaegu identse ehitusega? Mõlemad koosnevad süsinikust, vesinikust hapnikust ja lämmastikust, mõlemas on 574 aminohapet ringikujuliselt ümber mineraali aatomite. Erinevus seisnebki peamiselt vaid molekuli keskmes olevas mineraalis – klorofülli puhul on selleks magneesium, hemoglobiinil aga raud. Just klorofülli ja hemoglobiini sarnasus teeb klorofülli kehale nii kergelt kasutatavaks. Seega pole üllatav, et vere tervist saab kõige kiiremini turgutada just klorofüllirikkaid taimi süües.
Inimesed hingavad sisse hapnikku ja välja süsihappegaasi, taimed aga täpselt vastupidi. Oleme taimedega läbinisti lõimunud, nendega sõltuvuslikes suhetes… Taimedes on universaalne energia, päike ja armastus.
Armastagem neid vastu! 🙂
Allikad:
http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs225/en/
http://jn.nutrition.org/content/116/9/1720.full.pdf
http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2011/07/01/spirulina-the-amazing-super-food-youve-never-heard-of.aspx
