Menopaus – nii palju rohkem kui lihtsalt kuumahood…

Kas pole imelik, et kui lüüa meditsiiniuuringute andmebaasi Pubmedi sisse sõna “rasedus”, leiab sealt 1,15 miljonit teadusuuringut, ja samas kui kirjutada otsireale sõna “menopaus”, on tulemuseks vaid 97 000 teadustööd. Ometi veedavad naised menopausis ca 1/3 oma elust… Menopaus ongi nn. vaiba alla pühitud teema, mida seostatakse reeglina vaid kuumahoogude ja vaginaalse kuivusega. Samas ei […]

Kas pole imelik, et kui lüüa meditsiiniuuringute andmebaasi Pubmedi sisse sõna “rasedus”, leiab sealt 1,15 miljonit teadusuuringut, ja samas kui kirjutada otsireale sõna “menopaus”, on tulemuseks vaid 97 000 teadustööd. Ometi veedavad naised menopausis ca 1/3 oma elust… Menopaus ongi nn. vaiba alla pühitud teema, mida seostatakse reeglina vaid kuumahoogude ja vaginaalse kuivusega. Samas ei […]

Helikobakter – probleem või mitte?

Refluks, kõrvetised, seedevaevused, nahaprobleemid, ärevus, Hashimoto tõbi jms autoimmuunhaigused, gastriit, mao- ja kaksteissõrmiksoole haavandid, maovähk on vaid mõned terviseprobleemid, mida kõrge immuunreaktiivsusega helikobakter tekitada ja süvendada võib. Tegu on tüütu spiroheediga, kes kruvib end mao või peensoole alguse limaskesta ja paneb seal püsti õdusa majapidamise, tekitades sellega põletikku, parietaalrakukahjustusi, häirides muu kõrval ka organismi mineraalide […]

Refluks, kõrvetised, seedevaevused, nahaprobleemid, ärevus, Hashimoto tõbi jms autoimmuunhaigused, gastriit, mao- ja kaksteissõrmiksoole haavandid, maovähk on vaid mõned terviseprobleemid, mida kõrge immuunreaktiivsusega helikobakter tekitada ja süvendada võib. Tegu on tüütu spiroheediga, kes kruvib end mao või peensoole alguse limaskesta ja paneb seal püsti õdusa majapidamise, tekitades sellega põletikku, parietaalrakukahjustusi, häirides muu kõrval ka organismi mineraalide […]

Kui palju vitamiine ja mineraalaineid me vajame?

Naljaga pooleks on öeldud, et toitainete soovituslikud päevased kogused (RDA) on loodud selleks, et inimene jõuaks end nende abiga ravimikapini lohistada:). Olen nõus! Kui tahame kõrgemalt lennata, peame lähtuma oma keha spetsiifilistest vajadustest. Me kõik oleme unikaalsed. Toitainete “optimaalne päevane kogus” on midagi, mis võimaldab korrigeerida organismis tekkinud puudujääke vastavalt individuaalsetele vajadustele. Iga inimese “optimaalne […]

Naljaga pooleks on öeldud, et toitainete soovituslikud päevased kogused (RDA) on loodud selleks, et inimene jõuaks end nende abiga ravimikapini lohistada:). Olen nõus! Kui tahame kõrgemalt lennata, peame lähtuma oma keha spetsiifilistest vajadustest. Me kõik oleme unikaalsed. Toitainete “optimaalne päevane kogus” on midagi, mis võimaldab korrigeerida organismis tekkinud puudujääke vastavalt individuaalsetele vajadustele. Iga inimese “optimaalne […]

Suus elutsev bakter võib tõsta käärsoolevähi riski

Käärsoolevähk on levinud haigus, kuid seda on keeruline avastada. Hiljutine seletamatu käärsoolevähi esinemissageduse tõus nooremate inimeste seas on tekitanud kiireloomulise vajaduse hankida haiguse ennetamise kohta lisateavet. Uus uuring osutab paljutõotavale vihjele: Inimeste suus elutseva bakteri Fusobacterium nucleatumi spetsiifiline alatüüp, mis tavaliselt põhjustab hambakattu ja igemepõletikku, on võimeline reisima ka sooletrakti mikrobioomi ning võib olla seotud […]

Käärsoolevähk on levinud haigus, kuid seda on keeruline avastada. Hiljutine seletamatu käärsoolevähi esinemissageduse tõus nooremate inimeste seas on tekitanud kiireloomulise vajaduse hankida haiguse ennetamise kohta lisateavet. Uus uuring osutab paljutõotavale vihjele: Inimeste suus elutseva bakteri Fusobacterium nucleatumi spetsiifiline alatüüp, mis tavaliselt põhjustab hambakattu ja igemepõletikku, on võimeline reisima ka sooletrakti mikrobioomi ning võib olla seotud […]

Toeta teadlikult oma energiataset

Väsimus? Tüdimus? Energiapuudus? Meie rakkude energiatehastes ehk mitokondrites toodetakse energiat (ATP-d), mille najal elutegevus toimuda saab. Suurima mitokondrite arvuga on ajurakud (ca 2 miljonit mitokondrit raku kohta). Sellele järgnevad munarakud ja südamelihase rakud (ca 7000 mitokondrit raku kohta). Vaid vähesed antioksüdandid suudavad kaitsta mitokondreid oksüdatiivse stressi eest: glutatioon, superoksiid dismutaas (SOD), unehormoon melatoniin ja rasvlahustuvad […]

Väsimus? Tüdimus? Energiapuudus? Meie rakkude energiatehastes ehk mitokondrites toodetakse energiat (ATP-d), mille najal elutegevus toimuda saab. Suurima mitokondrite arvuga on ajurakud (ca 2 miljonit mitokondrit raku kohta). Sellele järgnevad munarakud ja südamelihase rakud (ca 7000 mitokondrit raku kohta). Vaid vähesed antioksüdandid suudavad kaitsta mitokondreid oksüdatiivse stressi eest: glutatioon, superoksiid dismutaas (SOD), unehormoon melatoniin ja rasvlahustuvad […]