![Naljaga pooleks on öeldud, et toitainete soovituslikud päevased kogused (RDA) on loodud selleks, et inimene jõuaks end nende abiga ravimikapini lohistada:). Olen nõus! Kui tahame kõrgemalt lennata, peame lähtuma oma keha spetsiifilistest vajadustest. Me kõik oleme unikaalsed. Toitainete “optimaalne päevane kogus” on midagi, mis võimaldab korrigeerida organismis tekkinud puudujääke vastavalt individuaalsetele vajadustele. Iga inimese “optimaalne […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/05/image-2-190x183.png "Kui palju vitamiine ja mineraalaineid me vajame?")
Naljaga pooleks on öeldud, et toitainete soovituslikud päevased kogused (RDA) on loodud selleks, et inimene jõuaks end nende abiga ravimikapini lohistada:). Olen nõus! Kui tahame kõrgemalt lennata, peame lähtuma oma keha spetsiifilistest vajadustest. Me kõik oleme unikaalsed. Toitainete “optimaalne päevane kogus” on midagi, mis võimaldab korrigeerida organismis tekkinud puudujääke vastavalt individuaalsetele vajadustele. Iga inimese “optimaalne […]
![Käärsoolevähk on levinud haigus, kuid seda on keeruline avastada. Hiljutine seletamatu käärsoolevähi esinemissageduse tõus nooremate inimeste seas on tekitanud kiireloomulise vajaduse hankida haiguse ennetamise kohta lisateavet. Uus uuring osutab paljutõotavale vihjele: Inimeste suus elutseva bakteri Fusobacterium nucleatumi spetsiifiline alatüüp, mis tavaliselt põhjustab hambakattu ja igemepõletikku, on võimeline reisima ka sooletrakti mikrobioomi ning võib olla seotud […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/04/image-2-190x190.png "Suus elutsev bakter võib tõsta käärsoolevähi riski")
Käärsoolevähk on levinud haigus, kuid seda on keeruline avastada. Hiljutine seletamatu käärsoolevähi esinemissageduse tõus nooremate inimeste seas on tekitanud kiireloomulise vajaduse hankida haiguse ennetamise kohta lisateavet. Uus uuring osutab paljutõotavale vihjele: Inimeste suus elutseva bakteri Fusobacterium nucleatumi spetsiifiline alatüüp, mis tavaliselt põhjustab hambakattu ja igemepõletikku, on võimeline reisima ka sooletrakti mikrobioomi ning võib olla seotud […]
![Väsimus? Tüdimus? Energiapuudus? Meie rakkude energiatehastes ehk mitokondrites toodetakse energiat (ATP-d), mille najal elutegevus toimuda saab. Suurima mitokondrite arvuga on ajurakud (ca 2 miljonit mitokondrit raku kohta). Sellele järgnevad munarakud ja südamelihase rakud (ca 7000 mitokondrit raku kohta). Vaid vähesed antioksüdandid suudavad kaitsta mitokondreid oksüdatiivse stressi eest: glutatioon, superoksiid dismutaas (SOD), unehormoon melatoniin ja rasvlahustuvad […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/04/image-6-190x190.png "Toeta teadlikult oma energiataset")
Väsimus? Tüdimus? Energiapuudus? Meie rakkude energiatehastes ehk mitokondrites toodetakse energiat (ATP-d), mille najal elutegevus toimuda saab. Suurima mitokondrite arvuga on ajurakud (ca 2 miljonit mitokondrit raku kohta). Sellele järgnevad munarakud ja südamelihase rakud (ca 7000 mitokondrit raku kohta). Vaid vähesed antioksüdandid suudavad kaitsta mitokondreid oksüdatiivse stressi eest: glutatioon, superoksiid dismutaas (SOD), unehormoon melatoniin ja rasvlahustuvad […]
![Teada-tuntud on ütlus, et rasedad peavad sööma kahe eest:) Tegelikult peaksime me iga päev sööma ca 100 triljoni eest, sest hinnanguliselt on just nii palju elanikke meie sooleflooras:) Lihtne tõde: kui me ei toida oma mikroloorat, toitub mikrofloora meist! Millega me oma soolestiku mikrofloorat toidame? Taimse kareaine ehk kiudainega. Mida rohkem erinevat liiki kiudainerikkaid taimi […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/04/image-4-190x190.png "Söö iga päev saja triljoni eest!")
Teada-tuntud on ütlus, et rasedad peavad sööma kahe eest:) Tegelikult peaksime me iga päev sööma ca 100 triljoni eest, sest hinnanguliselt on just nii palju elanikke meie sooleflooras:) Lihtne tõde: kui me ei toida oma mikroloorat, toitub mikrofloora meist! Millega me oma soolestiku mikrofloorat toidame? Taimse kareaine ehk kiudainega. Mida rohkem erinevat liiki kiudainerikkaid taimi […]
![Kaks inimest võivad olla ühevanused, sama kaalu, sama rasvaprotsendi ja sama KMI ehk kehamassiindeksiga, kuid täiesti erinevate terviseriskidega sõltuvalt sellest, kuhu nende üleliigne rasv on kogunenud. TOFI (ingl. k. thin outside, fat inside) ehk “väljast sale, seest paks” on väljend, mis väärib meelde jätmist, kuna antud fenomeniga kaasnevad kõrged terviseriskid. TOFI on igati kõnekas akronüüm, […]](https://www.toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2024/04/image-3-190x190.png "Väljast sale, seest paks?")
Kaks inimest võivad olla ühevanused, sama kaalu, sama rasvaprotsendi ja sama KMI ehk kehamassiindeksiga, kuid täiesti erinevate terviseriskidega sõltuvalt sellest, kuhu nende üleliigne rasv on kogunenud. TOFI (ingl. k. thin outside, fat inside) ehk “väljast sale, seest paks” on väljend, mis väärib meelde jätmist, kuna antud fenomeniga kaasnevad kõrged terviseriskid. TOFI on igati kõnekas akronüüm, […]
Ostukorv