Ostukorv
Tänapäeval on võrdlemisi raske panna kokku tervislikku söögiplaani, mis oleks samas veel ka tasakaalustatud ja toitev. Eriti kui võtta arvesse, et sageli varieerub vastavalt konkreetsele soovitajale seinast seina ka nägemus sellest, mida tervislik toit endast üleüldse kujutab. Seetõttu on ringi liikumas mitmeid tervisliku toidu müüte, millest võiks teadlik olla, seda enam, kui püüad ise ka parajasti oma toitumisharjumusi tervislikumaks muuta.
1. müüt: Madala rasvasisaldusega toidud on kasulikud.
Kaasaegset ühiskonda on harjutatud mõttega, et rasv kitib kinni veresooned ja teeb paksuks, seega peaks sellest hoiduma. Miski ei saaks olla tõest kaugemal. Troopilised õlid nagu kookospähkli- ja palmiõli, samuti nagu ka karjamaadel vabalt kepsutanud loomade liha ja piimast tehtud või on tegelikult tervislikud. Küll aga põhjustavad südamehaigusi ja paljusid teisi tõbesid populaarsed rafineeritud taimeõlid ning nende abil tehtud hüdrogeenitud ja transrasvarikkad toidud, millest kindlasti tuleks loobuda.
2. müüt: Terve olemiseks peaksid sa sööma vähem soola.
See väide 
põhineb eeldusel, et enamus inimesi tarbib suures koguses rafineeritud lauasoola, mis võib tõesti tekitada elektrolüütide tasakaalutust ja soodustada põletikku – siit ka hoiatused soolatarbimist piirata. Rafineerimata, looduslik mere- ja mineraalsool on aga täiesti teistsugune, olles pungil täis tervist edendavaid toitaineid. Mere- ja mineraalsoola võib süüa südamerahuga, need mõjuvad tervisele hästi.
3. müüt: Rafineeritud suhkru asendamine agaavisiirupi ja tööstusliku meega on kasulik.
Reeglina on niisugused asendussuhkrud aga sama rafineeritud ja ebatervislikud kui valge suhkur. Agaavisiirup sisaldab näiteks suures koguses vaba (sidumata) fruktoosi, mis metaboliseeritakse maksa poolt ja muudetakse kiirelt rasvaks. Ka mesi peab tingimata olema toores, töötlemata ja kohalik, et kasulik olla. Töödeldud mesi on magustajana sama kasutu kui valge suhkur.
4. müüt: Munade söömine tõstab kolesteroolitaset.
Meditsiinisüsteem on selle väite
juures edasi-tagasi kõikunud, kuid tõde on see, et vabalt peetavate tervete kanade munad on suurepärased valgu ja hea kolesterooli allikad ega põhjusta südamehaigusi. Vahepeal populaarseks saanud vaid munavalgetest koosnev omlett kvalifitseerub seega naljanumbrina. Muna peaks optimaalse toitumusliku kasu saamiseks siiski just terviklikul kujul tarbima.
5. müüt: Orgaaniline toit pole parem kui tavaline.
Sageli arvatakse, et 
suurfarmide toodang ei erine kuidagi orgaanilistest toodetest, kus pole sünteetilisi lisandeid kasutatud. Samas on paljud teadustööd veenvalt tõestanud, et orgaaniline toit sisaldab rohkem vitamiine, mineraale ja teisi toitaineid, rääkimata sellest, et seal leidub dramaatiliselt vähem hormonaalsüsteemi koormavaid kemikaale.
6. müüt: Igasugune punane liha on ebatervislik.
Peavoolumeedias armastatakse punast liha seoses südamehaiguste riski suurendamisega maha teha, kuid tõde on see, et ka punase liha kvaliteet võib olla väga erinev. Nimelt on vabapidamisel olnud loomade liha pea sama kasulik kui metsik lõhe, olles nii tugevas kontrastis suurfarmiloomade lihaga, mis sisaldab palju põletikku tekitavaid omega-6 rasvhappeid. Liha toitaineline profiil sõltub sellest, kuidas loomi on kasvatatud ja millega neid on toidetud. Seetõttu on parim valida kohalikust ja kontrollitud allikast pärinev maheliha.
NB! Kui soovid rohkem teada saada toitudest ja toidus olevatest lisaainetest, mis meie tervisele tõsist kahju võivad teha, siis oled oodatud Telegrami Konverentsile juba sel laupäeval, 26.märtsil. Kell 13.50 saab seal muu huvitava hulgas kuulata Liis Orava lühiloengut “Toidud, mis meiega manipuleerivad.
