Iga 3 sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi.
Tundub uskumatu? Aga see on tõsi!
Neurodegeneratiivsed haigused on 21. sajandi kollektiivne õudusunenägu:(
Kui 2020. aastal elas maailmas üle 55 miljoni dementsusega inimese, siis praeguse trendi kohaselt kahekordistub see arv iga 20 aastaga, jõudes 2030. aastaks 78 miljonini ja 2050. aastal 139 miljonini. Mõelgem sekundiks nende arvude üle.
On tuhandeid võimalusi, kuidas oma aju kaitsta ja toita, närvirakkude uuenemist ja sünapsite plastilisust toetada.
Üks oluline viis oma kognitiivse võimekuse hoidmisse panustada on hoida tasakaalus veresuhkru tase. Ajus on hiiglaslik veresoonvõrgustik, tegu on meie kõige kõrgema vaskulaarsusega organiga ning kõik, mis kahjustab veresooni (NB! Veresuhkru tasakaalutus ja insuliiniresistentsus!) kahjustab koheselt ja otseselt ka aju.
Ega Alzheimeri tõbe ilma põhjuseta 3. tüübi diabeediks ei kutsuta.
Samas kohtun ikka ja jälle inimestega, kes isegi ei tea, et neil on nn. eeldiabeet.
Tee lihtne HbA1c test ja uuri välja, kuidas on Sinu olukord. Rohkem saab lugeda siit:
Neurodegeneratiivsetest haigustest rääkides ei saa kahjuks taas üle ega ümber ülipopulaarsetest kolesterooliravimitest. On teada, et statiinid tõstavad insuliini resistentsuse ja diabeedi riski (mõne uuringu põhjal lausa kuni 38% (!).
Samuti on teada, et statiinide tarvitajatel on kõrgem kognitiivsete probleemide ja dementsusrisk. Jajaa, korrelatsioon ei tähenda veel muidugi põhjuslikkust, kuid ühe põneva uuringu andmetel vähenesid kerge ja mõõduka dementsusega patsientide dementsusnähud statiinide ära jätmisega ning ilmnesid jälle, kui statiinid taas kasutusele võeti.
Food for thought!