Selitatud või aitab langetada kaalu ja puhastada keha

ghee 2

Selitatud võid on kasutatud toidu valmistamisel, usurituaalideks, tseremooniateks  ja  teraapiateks juba tuhandeid aastaid.  Tegu on iidse tervisetoiduga, mis saavutas suure populaarsuse ennekõike Indias,  mille lõunapoolsed kuumemad piikonnad olid sunnitud võid pikema säilimisaja saavutamiseks  töötlema.

Ayurveda tervenduskunstis on gheel  ehk selitatud võil tähtis koht, kuna seda usuti kaasa aitavat mentaalsele ja füüsilisele puhastumisele. Gheed kasutatakse lokaalselt nii põletuste, nahaärrituste kui -kahjustuste korral, samuti nahakuivuse  ja peanaha probleemide leevendamiseks. Ghee multifunktsionaalsust  võib paljuski võrrelda ka kookosrasvaga.

Traditsiooniliselt tehti gheed pühvli- või  lehmapiimast. Selitamise käigus tekib võile iseloomulik pähkline maitse, eemaldatakse vesi, piimasuhkur (laktoos) ja piimavalk (kaseiin). Gheel on kõrgem suitsupunkt (ligi 230° C)  kui koorevõil ning seda võib kasutada ka kõrgetel temperatuuridel praadimiseks.

Skeptiliste eestlastena võib meil muidugi tekkida küsimus, miks peaksime vana head koorevõid veel omakorda töötlema. Miks ka mitte, küsiksin vastuseks, kui see annab mõne konkreetse terviseprobleemiga paremini sobiva ja  toitaineliselt kontsentreerituma toote.

Üks tugev pluss ghee kasuks on see, et  tegu on laktoosi- ja kaseiinivaba toiduainega. Tänapäeval esineb inimestel sageli piima erinevate komponentide suhtes tundlikkust, seedeprobleeme võib tekitada piimasuhkru (laktoosi)talumatus  või on raskusi just piimavalgu lagundamisega. Viimane võib  muu hulgas väljenduda ka huulte, suu, keele, näo või kurgu paistetuse, nõgeslööbe  või kõhukinnisusena. Enamik eelmainitud  tundlikkusega inimestest  võib endale suure tõenäosusega lubada  aga selitatud võid  ilma, et terviseprobleeme kartma peaks.

ghee 1

Ghee sisaldab rohkelt konjugeeritud linoolhapet (CLA),  mis on kogunud kuulsust  just ohtliku,  kõhu piirkonda koguneva, vistseraalse rasva sulatajana.  Samuti on uuringud näidanud et  CLA aitab alandada vererõhku, vähendada põletikku ja kõrgeks nihkunud LDL-kolesteroolitaset.

Ghee sisaldab tavalisest võist veelgi rohkem sooletrakti terviseks  olulist butüürhapet, mis detoksifitseerib soolestikku  ja parandab käärsoole  seisundit. Butüürhape  on  tugevalt põletikuvastase  toimega, teadustöödes on leidnud kinnitust  selle kasuliku  rasvhappe  roll põletikuliste soolehaiguste ja ärritunud soole sündroomi leevendamisel. Aga mitte ainult – butüürhapperikka selitatud või tarbimine on  näidustatud ka  insuliini resistentsuse ja diabeedist  tingitud vaevuste puhul.

Muu hulgas on ghee ka hea rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Ghees leidub nii D, E ja A-vitamiini,  samuti kaltsiumi luudesse ankurdamiseks nii olulist K2-vitamiini.   Uuringud on näidanud, et K2-vitamiin on tugevate ja elastsete  luude ehitamiseks isegi olulisem kui kaltsium.   Samuti aitab piisava K2-vitamiini tarbimine ennetada veresoonte kaltsifitseerumist, kukekannuste tekkimist ja hammaste lagunemist.

Rasvlahustuvad vitamiinid on nn. mördiks mineraalidele, ilma milleta organism  neid tõhusalt ehituskividena kasutada ei saa. Paljude krooniliste terviseprobleemide, toitaineliste defitsiitide või maksafunktsioonide häirumise tõttu ei saa keha efektiivselt hakkama beeta-karoteenist A-vitamiini tootmisega.  Selitatud võis on  hormonaalseks tasakaaluks ja limaskestade terviseks nii oluline A-vitamiin  aga organismile koheselt kasutataval kujul.

Nii nagu kookosrasv, nii on ka ghee tänuväärne abiline kaalulangetamisel, kuna sisaldab spetsiifilisi rasvhapped,  mis aitavad laiska rasvkudet energiatootmiseks põletada.  Ayurveda meditsiin kasutab gheed maohappe ja  sapi läbivoolutuse stimuleerimiseks ning  seedetule ergutamiseks. Gheed süües aitate  kaasa rasvlahustuvate toksiinide  väljutamisele ja keha puhastumisele.

Gheel arvatakse olevat eriline roll just aju toetamisel ja tervendamisel, seda soovitatakse ravimtoiduna  ka neurodegeneratiivsete haiguste (Alzheimer, Parkinson) ja dementsuse puhul. Ghee on suurepärane organismi  turgutaja nii kasvajate, autoimmuunhaiguste kui teiste kroonilise põletikuga kulgevate tõbede puhul.

Gheed võib osta poest või  teha ise, selleks pole vaja muud kui hea kvaliteediga (eriti hea kui orgaanilist!) võid, paksu põhjaga potti,  ja innukat tegijat.

Sulata väiksemaks lõigatud  võitükid aeglaselt potis. Kuumuta võid madalal temperatuuril, kuni eraldub valge  vahuline-tükiline kiht,  mille  vedelikult hoolega eemaldad, soovi korral võid selle nt. loomadele sööta.  Jätka vedela või kuumutamist madalal tulel ca paarkümmend minutit – oluline on, et või keetmise käigus suitsema ei läheks ega  põhja ei kõrbeks.

Protseduuri lõpuks on  keedus selge ja selgelt on näha kaks eristatavat kihti – pealmine paks kollane kiht, anuma põhjas aga piimjas kiht.

ghee4

Peale kihtide eraldumist tuleks kuumus maha keerata ja lasta vedelikul pisut jahtuda.  Seejärel kurnata poti sisu hoolikalt  läbi mitmekordse marli klaaspurki – kõik mittevajalik jääb marlisse kinni.

Kurnatud ghee meenutab välimuselt sulakulda. Gheed võib hoida kaanega purgis toatemperatuuril  kuni paar nädalat, külmkapis püsib see tarvitamiskõlblikuna mitu kuud. Kuna rasv kipub külge võtma ümbritsevaid lõhnu, tuleks purk avamisjärgselt alati hoolikalt kaanega sulgeda.

Ghee valmistamisega võib tutvuda  siin.

Head isu!