9 võimalust migreeni vältimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks

Pulseerivad valuhood, jõuetus, valguskartlikkus, iivelduseni  viiv nõrkustunne, kõnehäired – need on vaid mõned sümptomid, mis tugevaid migreenihooge kirjeldavad.  On teada, et näiteks  USA-s on migreen üks kõige sagedasematest  kiirabisse pöördumise põhjustest.

Funktsionaalse meditsiini seisukohast  võetuna  polegi  aga küsimus niivõrd selles, kuidas migreeni ravida,  vaid selles, kuidas migreeni tekkimist üldse vältida. Hoolimata sarnastest sümptomitest võivad  erinevatel inimestel  migreenihoogude vallandajateks olla täiesti erinevad tegurid. Migreenide põhjus ei pruugi olla  peas, vaid saada alguse hoopis mujalt.

Järgnevalt olgu üles loetletud mõned  levinumad migreeni põhjused:

  • Migreenihoogude vallandajaks võib olla hoopis varjatud toidutalumatus. Nii näiteks kirjeldab USA tuntud arst ja teleesineja dr Mark Hyman ühte oma patsienti, kes kannatas 40 aastat tugevate migreenihoogude all, kuni ajani, mil ta munade söömise lõpetas. Kui mees mõni aeg hiljem munad menüüsse tagasi püüdis võtta, tuli tagasi ka migreen.

Ka tervisliku toitumise eestkõneleja dr Neal Bernard on öelnud, et tervelt 80% lastel esinevatest migreenidest on põhjustatud individuaalsest toidutalumatusest. Kõige sagedasemad migreenivallandajad on nisu, liha, piimatooted, munad, soja, mais, šokolaad, sibulad, tomatid, tsitruselised, banaanid, õunad ja pähklid. Tihti põhjustavad migreeni ka valmistoitudes sisalduvad lisaained ja maitsetugevdaja E621 (naatriumglutamaat). Levinud peavaluvallandaja on punane vein.

  • Eraldi peab siinkohal välja tooma järjest sagedamini esineva gluteenitalumatuse, mis põhjustab kehas kõrgenenud põletikumarkereid ja  erinevaid  haigusnähte.  Gluteen on teraviljavalk,  mida leidub nisus (k.a. speltas),  rukkis, odras ja kaeras.
  • Migreenihood  võivad märku anda hormonaalsetest korratustest. Paljudel naistel esineb migreeni enne menstruatsiooni või ovulatsiooni ajal. Hormonaalset tasakaalutust põhjustavad neerupealiseid kurnav kõrge stressitase, liiga suur kohvitarbimine, alkohol, viletsad toiduvalikud (valge jahu, suhkur, tärklised), ebapiisav kehaline liikumine, vähene ja viletsa kvaliteediga uni. Kõik see aitab kaasa östrogeeni  domineerimisele kehas.  Samas võivad migreenihood tuleneda ka hoopis liiga madalast östrogeenitasemest või olla põhjustatud hormoonpreparaatidest (antibeebipillidest, hormoonspiraalist jms).
  • Väga tavaline migreeni põhjus on tänapäeval magneesiumipuudus, liiga madal magneesiumitase takistab aga  rakkude lõõgastumist, tekitab ülepingeid ning põhjustab peavalusid.
  • Migreeni põhjus võib peituda liiga väheses vedelikutarbimises (dehüdratsioonis), mis takistab kehasse kogunenud  ainevahetusjääkidest vabanemist ning saadab välja   mürgistumisest teavitava valusignaali. Veevajadus suureneb ka sooja ilma,  suurema higistamise (nt. trennis) ja haigustega, millega kaasneb palavik,  kõhulahtisus või  oksendamine.
  • Teadusuuringud on näidanud tugevat seost suitsetamise ja migreeni vahel. Sageli seisneb põhjus just sekundaarses suitsetamises s.t. suitsetajaks on keegi teine.  Nagu seda veel vähe oleks,  lisandub ka  tertsiaalse suitsetamise oht. Nimelt kleepuvad tubakast pärit  vähkitekitavad nitrosamiinid erinevatele pindadele (vaipadele,  riietele, mööblile).  Nii võib  tundlik inimene migreeni saada ka nt. ruumis, kus on  suitsetatud või inimese läheduses, kes on kuskil mujal suitsetamas käinud.  Lisaks kutsub kantserogeensete tubakatoksiinide sissehingamine esile  DNA-kahjustusi ja seda nii primaarse, sekundaarse kui tertsiaalse suitsetamise puhul.
  • Migreeni vallandajaks võib saada fluorestseeruv valgus. Kuigi paljud ei pane värelevaid lampe isegi tähele,  võib see tundlikes inimestes esile kutsuda tugeva migreenihoo. Lahenduseks saab siin olla ainult seesuguse valgustusega  ruumide vältimine või alternatiivsete lampide kasutuselevõtt.  
  • Liiga madal veresuhkur (hüpoglükeemia) võib põhjustada migreeni, nt. pikkade söögivaheaegade või paastumise ajal. Siin saab abi tihedamatest söögikordadest ja suurema valgu- ning kiudaine sisaldusega toidust, mis pärsib veresuhkru taseme üles-alla kõikumist ja aitab sel stabiilsena püsida. 
  • Uuringutes on selgunud, et liiga madal riboflaviini (vitamiin B2) tase kehas võib põhjustada migreeni. Riboflaviin on meie mitokondriaalseks  ainevahetuseks ja energiatootmiseks  oluline vitamiin.
  • Migreenide vallandajaks võib olla unepuudus või vilets uni

Kuidas ennast aidata

  • Selgita välja, kas Sul esineb varjatud toidutalumatust (mitte ajada segi allergiaga!) Tee alustuseks katse ja loobu mõneks ajaks gluteeni ja piima sisaldavatest toitudest ning jälgi oma keha reaktsioone. Hoidu lisa- ja värvaineid sisaldavatest valmistoitudest
  • Tarbi rikkalikult puhast vett
  • Võimalusel väldi suitsuseid ruume ja  lähikokkupuudet suitsetajatega
  • Korrasta oma unetsükkel – liigu värskes õhus, tee trenni, ära söö kõhtu vastu õhtut liiga täis, loo igaõhtune rahustav rutiin, väldi ärritajaid (nt. ärevaks tegevaid filme, uudiseid etc.)
  • Võta B2-vitamiini toidulisandit. See teeb küll uriini tumekollaseks, kuid võib tuua suure muutuse elukvaliteeti.
  • Korrasta hormonaalne tasakaal – alanda stressitaset, loobu kohvist, alkoholist, tarbi tervislikku toitu, paranda unekvaliteeti ja suurenda kehalist koormust.
  • Väldi veresuhkru kõikumisi ja söö vähemalt 5 korda päevas (3 toidukorda ja paar vahepala). Kombineeri toitu valguga, söö rohkelt kiudaineid. Hoidu kiirelt veresuhkrut tõstvatest toitudest (maiustustest, kihisevatest jookidest, kohvist, valgest jahust jne)
  • Söö Mg rikkaid toite ja võta hea biosaadavusega  magneesiumi toidulisandit. Võid teha ka hästiimenduvaid magneesiumkloriidiga lõõgastavaid üld-ja jalavanne.
  • Kaalu fluorestseeruva valgustuse väljavahetamist  ja  väldi väreleva valgusega kohti.

Allikad:

http://mutage.oxfordjournals.org/content/early/2013/03/04/mutage.get013.abstract

http://www.betterhealth.vic.gov.au/bhcv2/bhcarticles.nsf/pages/Headache_and_hormones

http://tv.greenmedinfo.com/5-steps-solve-migraines/

http://www.youtube.com/watch?v=5VWi6dXCT7I

http://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/chronic-daily-headaches/in-depth/headaches/art-20046729

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9484373