Ostukorv
Hiljutine Public Health Englandi raport tõdeb, et inimesed, kelle kehamassi indeks (KMI) on 35-40, on 40% suuremas riskis surra Covid-19-sse kui normaalse kehakaaluga inimesed. Kui KMI on üle 40, on risk viirusesse surra 90% kõrgem kui tavakaalus olevatel inimestel.
Samasugusele järeldusele jõudis ka Annals of Internal Medicine-s avaldatud uuring, mis tõdeb samuti, et rasvumine tõstab tugevalt riski koroonaviiruse tagajärjel surra.
Uuringute põhjal on isegi rasvumise piiri peal olevatel inimestel 5 x kõrgem risk jõuda viirusega haiglasse. Nüüd, kus üle ilma oli paljudes riikides pikalt keelatud vaba liikumine ja treeningud, mis te arvate, kuidas see kehakaalule, toiduvalikutele ja seeläbi ka inimeste haiguskindlusele on mõjunud?
Samal ajal, kui kõikjal soovitatakse viirust alistavate meetmetena sotsiaalset distantseerumist ja maske, mis viiruse 0.1 mikroni suuruse diameetriga aerosoolsete osakeste vastu mingit kaitset ei paku, unustavad nn. viiruse-eksperdid mainimast, et viirusest hoopis suuremaks epideemiaks on praegusel ajal elustiilihaigused, neid soodustavad valed toiduvalikud ja vähene liikumine. Need kaasaja taudid teevad vastuvõtlikumaks misiganes haigustele, viirustele lisaks ka vähkkasvajatele, diabeedile, neerukahjustusele, südame-, aju- ja autoimmuunhaigustele etc.
Viirus toob kaasaja üleüldise terviskriisi lihtsalt eriti eredalt esile. See oleks võinud olla misiganes haigus.
Niisiis pole mingit mõtet paranoitada mõne üksiku viiruse ümber. Me kõik teame, et see on tulnud, et jääda, nii nagu ka gripp, millesse haigestumine ja surevus ei ole aastate jooksul kröömikestki vähenenud, ja seda hoolimata gripivaktsiinist, mida on lahkelt pakutud juba aastakümneid.
Äkki oleks siiski mõistlikum panustada tervist toetavasse toitumisse ja liikumisse, mitte hirmutamisse ja teaduslikult tõestamata illusoorsetesse meetmetesse?
Kus on riiklikud üleskutsed panustada tugeva tervise loomisse, mitte pelgalt haiguse vältimisse?
