Kas mäletate veel aega, kui leib veeretati poodi sisse suurtel ratastega riiulitel ja leiva värskust tuli ostjal endal väikese neljakandilise paberiga katsuda? Ja poest oli saada ühte sorti leiba ja ühte sorti saia? Tänapäeval on seda raske ettegi kujutada. Olid ajad…
Ja leiba-saia ei pakendatud sel ajal iseenesestmõistetavalt kilekotti nagu nüüd. Vahel on leiba ümbritsev kilekott seest lausa märg, mis näitab, et leib on sattunud sinna võrdlemisi kuumalt. Kas kilekott on turvaline valik kuumale toidule? Riikides, kus inimesed pakendavad oma tänavatoidu kuumalt plastikusse, on tõusutrendis kummalised suuõõne, kõri- ja neerudega seotud haigused.
Kuidas mõjutavad pakendimaterjalid meie toitu? Kas peaksime lisaks toidus olevatele lisaainetele olema teadlikud ka toidupakendi materjalidest ja sellest, mis neist toitu lekib? Või rahulduda teadmisega, et kõik on kõrgemal tasemel turvaliselt reglementeeritud? Ohtik ühend BPA sai Euroopa Liidus laste lutipudelistest ja luttidest keelatud juba 2011. aastal ja teise ainega asendatud, aga kas uus kasutusele võetud ühend on ikka turvalisem valik?
Hiljuti peetud e-ainetele ja pakendimürkidele keskendunud loengus tekitasid inimestes kõige rohkem üllatust just fooliumi kasutamisega seotud terviseohud. Foolium, see kõikide grillisõprade lemmik ja perenaise truu abiline, on tegelikult paljude “turvariskidega” toode. Alustagem kasvõi sellest, et fooliumis olevat alumiiniumit on meie keskkonnas, toidus, ravimites ja kehatoodetes nii ehk naa ohtlikult palju. Alumiiniumit võib käsitleda metalloöstrogeenina, mis tähendab, et see mõjutab meie hormonaalset tasakaalu ja tekitab endokriinseid korratusi. Näiteks on uuringutes tõestust leidnud, et deodorantides olev alumiinium annab tubli panuse rinnavähi tekkeriski suurendamiseks.
Kahjuks pole just laialt levinud ka info, et alumiinium võistleb kaltsiumiga raku retseptorkohtade pärast ning blokeerib seeläbi kaltsiumi imendumise. Niisiis tekib vägisi pähe seos liigse alumiiniumi ja hõredate luude vahel. Ajus kuhjuva alumiiniumi ja Alzheimeri vahelistest seostest oleme vast kõik kuulnud.
Kuidas mõjutab alumiinium meid aga siis, kui me seda sõna otseses mõttes toiduga sisse sööme?
Toiduohutus on tegelikult ülioluline, kuid liiga vähe käsitletud teema. Sellest võiks rääkida palju rohkem. Saabuval reedel (15.1.2016) Pärnus toimuvas loengus „Toidud, mis meiega manipuleerivad“ tuleb lisaainete kõrval vaatluse alla ka toidupakendites leiduvate toksiliste ühendite temaatika. Sama loeng on plaanis ka 4. veebruaril 2016 Rakveres. Olete oodatud kaasa mõtlema!
Temaaltilist lisalugemist leiab siit.