Ostukorv
Kas olete kunagi mõelnud, mida sisaldab meile kinodes mõnusa filmikõrvasena pakutav popcorn? See, et seal kohutavalt palju soola on, ei ole vist kellelegi märkamatuks jäänud… Aga veel?
Kuna tean, et enamus Euroopas kasutatavast maisist pärineb Ameerikast ja Ameerika mais on väidetavalt vähemalt 92% ulatuses geenimuundatud, siis pidasin hiljuti vajalikuks uurida Coca-Cola Plazast, mida seal pop-corniks kasutatakse. Sain vastuse, mais on küll Ameerikast, kuid nende teada mitte GMO. Midagi kindlat aga kirjalevastaja asja kohta välistada või väita ei teadnud. Hmm, nii et siis pisikese ja tundmatu Eesti kino on kuidagi sattunud selle kaduvväikese 8% hulka maailmas, mis saab USA-st mürgitamata, GMO-vaba maisi…? Kuid kuna Euroopa Liit on GMO-de sissetoomise teadupärast keelustanud, siis tahaksin kogu südamest loota ja uskuda, et see tõepoolest nii ka on…
Pisut selgituseks, miks ma GMO maisi pärast muretsen. USA hiigelkorporatsiooni
Monsanto poolt loodud GMO-maisi nimetatakse ka BT maisiks – seda mullabakteri Bacillus thuringiensise järgi, mille putukamürki tootvat geeni maisi DNA-le lisatud on. Mullabakteri geeni eesmärk on tekitada nn. lekkiva soole sündroom maisi söönud putuka kehas. Kui putukas maisi sööb, kahjustab BT toksiin tema sooleseina, soolesisu lekib vereringesse, mürgitab putuka ja vaesekene sureb. Aastaid väideti, et sellega bakterimürgi teekond ka piirdub.
Millegipärast on aga peale BT maisi kasutuselevõttu 90-ndatel aastatel USA-s plahvatuslikult suurenenud ärritunud ja lekkiva soole sündroomi, Crohni tõve ja muude tõsiste sooleprobleemidega inimeste arv ning see on tekitanud hulgaliselt kahtlusi, et maisi peidetud BT toksiin jätkab oma hävitustööd ka inimese soolestikus. Julgemad arvamuseavaldajad on läinud veelgi kaugemale ja esinenud väitega, et BT bakteri geen on liikunud juba ammu ka inimeste soolebakterite DNA-sse ja jätkab sealt organismi kahjustamist veel aastaid peale seda, kui maisisöömine on lõpetatud. Äsja ilmunud uus teadustöö seostas GMO maisi julgelt ka aneemia ja leukeemiaga. On, kuidas on, igal juhul on GMO maisi pooldajate arv viimasel ajal kahanenud nagu kevadine lumi…
Kuid ei maksa unustada, et maisi ei kasutata vaid pop-corni tegemiseks. Mais on lugematuis erivormides väga paljudes valmistoitudes, mida poelettidelt leiate. Maisitärklist ja kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit (mis nüüd peitub juba ka paljudes Eestis müüdavates maiustustes (kohukestes, jäätistes, kommides, suhkrujookides) leidub kõikjal. Just maisisiirupit, mida Eestis nimetatakse ka glükoosi-fruktoosisiirupiks ja mille vastu alustas mõni aeg tagasi võitlemist ka meie terviseteadlik presidendiproua, seostatakse peale muu veel ka mitte-alkohoolse rasvmaksa järjest sagedasema esinemisega lastel ja noortel. Paljudele toodetele ei pea seoses maisi hulga vähesusega sageli enam peale kirjutama, kas tegu on GMO maisist saadava ühendiga või mitte. Seega fookus hajub ja kõik tundubki jälle normaalne:(
Aga tagasi jutu alguse juurde: mida põneva kinoelamuse kohustuslik kaaslane peale kahtlase väärtusega maisi siis veel sisaldab? Ega mul Eestis kasutatavat retsepti tegelikult anda polegi. Küll aga võib viidata mujal maailmas kasutatavatele ainetele ja need on järgmised: osaliselt hüdrogeenitud sojaõli (mida seoses transrasvade tekkega seostatakse põletike ja ohtlike vabade radikaalide tekkimisega kehas), lisaks rikkalikult kunstlikku või-maitseainet, mis sisaldab diatsetüüli ja atsetoiini (mida seostatakse respiratoorsete probleemide ja astmaga), sünteetilist 
beeta-karoteeni, paakumisvastast ainet nimega TBHQ ja sidrunhapet. Et siis niisugune armas-krõmpsuv maius… Lisame sinna kõrvale veel kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupist õhetava „karastus“joogi ja ulatame selle megakombo lahke näoga oma armsale põnnile. Ja võimegi olla kindlad, et lapse immuunsüsteem ei istu mõttetult jõude, vaid et tegevust jätkub ikka kauemaks…
P.S. Kui keegi Eesti kinode „köögipoolega“ paremini kursis juhtub olema, andke lahkesti teada, missugust popcorni retsepti siinmail kasutatakse.
