Teatud ringkondades võib sageli kohata väidet nagu oleks lihasöömine inimese aju kasvama pannud. Kui see on nii, siis tekib küsimus, miks ei ole lihasööjad loomad nii kaugele arenenud kui näiteks primaadid? Samas on delfiinide frontaalsagarad on isegi kõrgemini arenenud kui inimestel, ja lihasööjad pole delfiinid mitte…
Kui seda teemat pisut lähemalt uurida võib kohata väga erinevaid hüpoteese. Näiteks võis lihasöömine olla küll võimaluseks saada piisavalt palju kaloreid, kui ei pruukinud põhjustada veel aju kiiremat arengut. Võrdluseks naelte ja maja näide: maja ehitamiseks võib ju naelu vaja olla, kuid sellest ei järeldu veel, et iga asi, mis vajab naelu, lõpeb majaga. Võib olla tehakse naeltest lihtsalt hunnik… 🙂 Seega võis liha söömine võimaldada ajul küll suureneda, kuid ei pruukinud olla veel intelligentsust põhjustav faktor.
Suur aju vajab palju kaloreid ja suur soolestik võistleb ajuga kalorite pärast. Kas oleks siis õige eeldada, et mida suurem soolestik, seda väiksem aju? Ja kuidas väiksemat soolestikku saada? Tuleb süüa küpsetatud toitu, mis vajab toidu omastamiseks väiksemat seedepingutust. Primatoloog Richard Wrangham tuleb oma raamatus Catching Fire: How Cooking Made Us Human (2009) lagedale väitega, et just tuli ja toidu küpsetamine oli see, mis aju arenema pani.
Teine väga huvitav hüpotees (ingl. k. the expensive tissue hypothesis) toob esile aga hoopis teise lähenemise. Nimelt on avastatud, et inimese genoomis on üks defektne geen MYH16, mis reguleerib lõualuu ühe mälumislihase (musculus temporalis) kasvamist ja seega ka meie hammustusjõudu. Musculus temporalis lihas liigub vastu kolju parietaalluud – plaati, mis katab aju. Nii lükatakse tugevate närimislihaste ja hammustusjõu abil parietaalplaadid pidevalt kokku ning ajapikku need sulanduvad, takistades aju edasist suurenemist. Ahvidel toimib närimislihase kasvu reguleeriv geen vastupidiselt inimesele suurepäraselt ja nii sulanduvad ahvide parietaalplaadid mälumislihaste jõul kokku juba umbes umbes 3-4 aastaselt. Defektse geeni ja väiksema hammustusjõuga inimestel jätkavad parietaalluud aga kasvamist isegi kuni 20-30 eluaastani, mis omakorda tähendab seda, et kasvamist saab jätkata ka inimese aju.
Nii väidabki meditsiinidoktor Hansell H. Stedman Pennsylvania Ülikooli meditsiinikoolist, et kuigi suurem valguratsioon võib olla küll aju kasvuks vajalik, on siiski ka hulgaliselt teisi füsioloogilisi piiranguid, mis evolutsiooni käiku on määranud.
Neile, kelle jaoks valk ja liha ühetähenduslike sõnadena mõjuvad, võib tulla üllatusena fakt, et liha n.ö. täisväärtulik valk kuumtöötlemisel osaliselt hävineb. Šveitsis tegutseva Max Plancki instituudi teadustöö põhjal degradeerub kuumtöötlemisel isegi kuni 50% liha valgust. Samas sisaldab küllaldases koguses valku enamus taimedest, mida vastupidiselt lihale, saab süüa ka toorelt. Üheks maailma kõrgeima biosaadavusega valguks peetakse hoopis ainurakset spiraalikujulist vetikat spirulinat, mis sisaldav tervelt 65-71 % üliimenduvat kuumutamata valku. Lisaks kõikidele asendamatutele aminohapetele sisaldab spirulina ka ohtralt kasulikke rasvhappeid (kust kalad muidu oma Omega 3 saavad?), samuti rauda, fosforit, seleeni, tsinki, kroomi, vaske, kaltsiumit, kõikvõimalikke vitamiine ja imelist vähivastast ainet nimega fükotsüaniin, mis on ühtlasi vereloome stimuleerija.
Allikad:
Catching Fire: How Cooking Made Us Human by Richard Wrangham
http://www.scientificamerican.com/article/gene-study-suggests-early/
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23134462