Kuidas kaitsta end viiruste vastu naturaalsete vahenditega

Iga-aastane gripihooaeg läheneb jõudsate  sammudega ning viimane aeg on üle vaadata oma külmetuste ja viiruste vastane arsenal.  Mis oleks kui prooviks end sel aastal kaitsta  muul moel kui ohtrate kõrvalnähtude  tõttu kritiseeritud gripivaktsiiniga või  paratsetamoolist tiinete „terviseteedega“?   Seda enam, et  lisaks  organismi enda loomulike tervenemisprotsesside mahasurumisele, koormavad need kemikaalid meie immuunsüsteemi ka kehavõõraste ainetega,  mis  üldtoonusele just kasuks ei tule.

Lisaks tuvastas hiljutine uuring  tõsiasja, et ühe gripitüve vastu vaktsineerimine võib tõsta riski haigestuda  sarnasesse,   kuid  erineva tüvega viirusesse. Paratsetamooli halba renomeed maksakahjustajana on aga veelgi õõnestanud  vastilmunud  teadustööd, mis kinnitavad, et  antud ravim suurendab plahvatuslikult väikelaste astmasse ja allergiatesse haigestumise riski.

Siinkohal tasuks  meenutada  sedagi, et  antibiootikumid on viiruste vastu  võimetud ning  nende kergekäeline manustamine tasub end kurjalt kätte  kasuliku soolefloora hävimise ja ravimresistentsete superbakterite  tekkimise näol.  Kuid see kõik ei tähenda veel, nagu peaksime kareda  kurgu, tuikavate põskkoobaste, peavalude ja palaviku ilmnedes  käed jõuetult  rippu laskma. On olemas hulgaliselt   kehasõbralikke  ja naturaalseid vahendeid, millega end relvastada.

Järgnevalt olgu ära toodud mõned neist:

  •  Tsink

Tsink on immuunsusmineraal,  mille puudujääk kehas annab endast märku sagedase haigestumisega  külmetustesse  ja viirustesse.  Uuringud kinnitavad, et tsink võib lühendada tõve kestvusaega ja tõsidust.  Efekt on eriti tõhus,  kui võtta tsinki 24 tunni jooksul peale esimeste haigussümptomite ilmnemist. Tsingilisandi võtmisel  kestavad tõvenähud  suure  tõenäosusega lühemalt kui seitse päeva ning lastel, kelle menüü on  5 kuu jooksul sisaldanud piisavas koguses tsinki,  on tunduvalt väiksem risk haigestuda külmetushaigustesse.

Loomulikult ei tasu lootma jääda vaid purgist võetavatele lisanditele – parima biosaadavusega tsinki leidub ohtralt kaunviljades (ubades-läätsedes-kikerhernestes ), kvaliteetses kakaos, päevalille-, seesami-  ja kõrvitsaseemnetes, looma-  ja linnulihas ning mereandides ( austrites, krevettides ja vähkides).

 

  •  Leedripuu marjad ja  jõhvikad

Marjad sisaldavad immuunsust stimuleerivaid antioksüdante, millel  on ka põletiku- ja viirustevastased omadused.  Haiguste perioodil läbi viidud katses selgus, et leedripuumarjade ekstraktist tehtud siirupit võtnud inimesed paranesid gripisümptomitest keskmiselt  neli päeva varem kui platseebo tarvitajad. Samuti on end praktikas ülitugevalt tõestanud jõhvikatest,  meest , küüslaugust ja  aaloest tehtud imesegu, mida hoitakse külmkapis ning mille tarvitamine viirusteperioodil on  aidanud tervena püsida ka siis, kui kõik ümberringi juba  tõvevoodisse on aheldatud.

 

  • C-vitamiin

C-vitamiin  on võimas viiruste- ja külmetushaiguste vastane loodusravim, mis lühendab  tõve kestvust ja  kergendab kulgu.  C-vitamiin  on tõhus abiline tugeva  füüsilise  stressi langetamisel  ning uuringud on kinnitanud, et see  vitamiin võib  vähendada  tippsportlaste haigestumist viirustesse  kuni poole võrra isegi  äärmuslike treeningkoormuste tingimustes.

C-vitamiini sisaldavad külluslikult näiteks  paprikad, kiivid, tsitruselised,  maasikad, brokoli ja granaatõun.

 

  • Küüslauk

Vastupidiselt ameeriklastele ei tekita küüslaugu ülistamine eestlastes  küll mingit imestust. Siinkandis on ammu teada, et küüslauk on supertoit, mille heade omaduste üles lugemiseks tuleb pikalt aega võtta. Lisaks bakterite, seente, parasiitide ja viiruste vastasele toimele on küüslauk ka võimas loodulik antibiootikum ja  seda ilma vähimagi kõrvalnähuta. Teaduslikud  uuringud kinnitavad, et platseeboga võrreldes hoiab igapäevane doos värsket küüslauku  viirused  kaugel ja keha terve.

 

  • D-vitamiin

Kuigi rohkem räägitakse D-vitamiini positiivsest mõjust luudele, siis tasuks meelde tuletada ka seda, et D- vitamiin mängib üliolulist rolli meie kaasasündinud immuunsüsteemis.  Kõrgema D-vitamiini tasemega inimesed haigestuvad harvemini külmetus- ja viirushaigustesse, samuti on D-vitamiinil tähtis roll auto-immuunsete protsesside korrastamisel.  Talvise vähese päikesevalgusega Eestis tasuks oma organismi rõõmustada  kvaliteetse õli baasil tehtud  D-vitamiini lisandiga.

 

  • Roheline tee

Roheline tee on antioksüdantide ja fütotoitainete rikas jook, millel lisaks veel ka viirustevastane toime.  Uuringutest selgub,  et  1-5 tassi rohelise tee joomine päevas võib grippi haigestumist  ennetada, seda eriti laste puhul.

NB! Tehtud  uuringud baseeruvad just naturaalse   tee ja mitte suhkrurikka pudelijoogi joomisel.

 

  • Probiootikumid

Sõbralikud piimhappebakterid  aitavad meie sooleflooral  tasakaalus püsida ning kindlustavad meile tugeva immuunsuse, kuid mitte ainult. Probiootikumid vähendavad ka keha põletikuvastust  viirustele, vähendades seega haigusesümptomeid. Katses, kus  osadele samas  korteris  elavatele tudengitele anti viirusteperioodil  piimhappebaktereid ja teistele platseebot,  selgus, et  probiootikume tarbivatel noortel läks viirus kiiremini üle ja ka sümptomid väljendusid kergemalt kui platseebot võtvatel kaaslastel.  Ka ühes teises,  10  kliinilist katset hõlmanud uuringus leiti, et probiootikumid võivad aidata ära hoida ülemiste hingamisteede nakkusi.

Purgiprobiootikume valides peaks silmas pidama, et need sisaldaksid  vähemalt paari erinevat piimhappebakteri tüve ning bakterite kogus peaks olema  vähemalt  miljard  bakterit grammis päeva kohta ehk 10E9  cfu/g/p. Toidulisandite  kõrval võiks aga panustada ka  hapendatud toitude söömisele. Parimad piimhapebakterite allikad on hapukapsas, hapukurk, isetehtud fermenteeritud aedviljad ja küüslauk ning suhkrulisandita naturaalne jogurt.

 

  • Ženšenn

Ženšenn  on tugevalt   immuunsust aktiviseeriva toimega ning  aitab vähendada nii viirustesse jäämist kui sümptomite kestvust ja  tõsidust.

NB!  Ženšenni  peetakse üldiselt sobivamaks just kesk- ja vanemaealistele inimestele. Kuna sel taimel on ka tugev östrogeenne mõju, siis peaksid selle tarvitamisega  olema ettevaatlikud  naised, kellel on esinenud östrogeen-positiivseid kasvajaid või fibroide.

 

  • Proteolüütilised ensüümid

Haigestumisega  kaasnevad sümptomid  nagu nohune nina ja haige kurk ei ole põhjustatud viiruse enese poolt, vaid on meie keha immuunvastusega kaasnevad sümptomid. Proteolüütilistel ensüümidel on  peale põletikuvastaste omaduste veel ka võime toetada immuunsüsteemi ja võidelda viirustega.

Meie pankreas toodab pidevalt ensüüme, seedimise  kõrval  kasutab  keha neid ka  armkoe lahustamiseks, keha mürkainetest puhastamiseks, patogeenide  valgulise kihi lammutamiseks  ja immuunsüsteemi tugevdamiseks.  Kahjuks väheneb  ensüümide tootmine  paljudel juba kolmekümnendates aastates,  seega oleks ensüümirikaste toitude söömine (ananass, papaia ja teised värsked, töötlemata puu- ja juurviljad; leotatud pähklid-seemned) ja ensüümilisandite võtmine igati omal kohal.

 

Allikad:

http://ajcn.nutrition.org/content/91/5/1255.abstract?maxtoshow&hits=10&RESULTFORMAT=1&andorexacttitle=and&andorexacttitleabs=and&andorexactfulltext=and&searchid=1&FIRSTINDEX=0&sortspec=relevance&resourcetype=HWCIT

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15080016

http://summaries.cochrane.org/CD001364/zinc-for-the-common-cold

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21832025

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19696122

http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23020819

http://healthimpactnews.com/2013/universal-flu-vaccine-may-actually-make-flu-symptoms-worse/