Salakaval paratsetamool versus looduslikud lahendused – kumb jääb võitluses peale?

Heitlikud sügisilmad võivad proovile panna ka kõige treenituma immuunsüsteemi.  Külmade saabudes hakkavad telereklaamid taas kihama soovitustest haarata esimese köhatuse või halva enesetunde märkide juures  “turvaliste“ gripiteede ja valuvaigistite järele. Ka beebidele ja väikelastele  on välja töötatud oma  nunnud, lastesõbralikes pakendites doosid. Ja murelikul emal polegi muud probleemi, kui mõelda välja võimalikult leebe viis lapsele rohu manustamiseks.

Kõik see olekski imetore,  kui  teadusuuringud  ei kajastaks  järjest sagedamini ohtlikke varjukülgi, mis populaarse “külmetusrohu” paratsetamooli tarvitamisega  kaasas käivad. Ka  populaarne teledoktor  Oz on oma saates välja öelnud, et paratsetamooli toimeaine atsetaminofeen on USA-s juhtival kohal maksakahjustuste põhjustamises. Seda eelkõige põhjusel, et inimesed tarvitavad paratsetamooli  iga väiksema valu puhul tihti ja suurtes kogustes,  andmata endale aru, kui raskeid tagajärgi see nende maksale ja kogu organismile  kaasa toob. Rusikareegel on see, et igasuguste maksaprobleemide puhul tuleks paratsetamoolist kindlasti hoiduda ja valida alternatiivne lahendus.

Hiljutised uuringud on aga esile tõstnud veel ühe ohtliku, lapsi puudutava tendentsi. Juba paar aastat tagasi avaldas  European Journal of Public Health teadustöö, milles selgus, et lastel, kes on enne oma esimest sünnipäeva saanud korragi paratsetamooli, on 60% suurem  risk astma tekkeks. Hispaania Coruna Ülikooli teadlaste väitel on astmarisk  seda suurem, mida sagedasem on olnud kokkupuude  paratsetamooliga, võimendudes lausa 540%  nendel beebidel, kes on paratsetamooli saanud vähemalt korra kuus.  Ka 2010. aastal Uus-Meremaal  avaldatud uurimistöö  väidab, et lastel, kellele on esimese 15 elukuu jooksul  manustatud paratsetamooli, on suurem oht kannatada hiljem nii allergiate  ja teiste autoimmuunhaiguste all.  Lisaks annab Londoni Imperial Kolledžis tehtud uurimus teada, et raseduse ajal tarbitud paratsetamool  võib avaldada mõju veel sündimata lapsele, tõstes tema riski kannatada  hilisemalt astma ja atoopilise dermatiidi all. Teadlased on spekuleerinud, et  paratsetamool võib  langetada keha ühe võimsaima antioksüdandi  glutatiooni taset nii veres kui kopsudes ning põhjustada seeläbi  õrnade kopsukudede kahjustumist.

Kõik see kutsub üles valvsusele ja paneb mõtlema.  Haiguste ajal peaks meie ainukeseks mureks olema just  oma keha kuulamine ja organismi iseeneslike tervenemisprotsesside toetamine. Miks riskeerida  nii enda kui oma lapse tervisega, kui on teada, et keemiliselt allasurutud kehasignaalid lähevad küll peitu, kuid väljenduvad hiljem uute ja palju tõsisemate haigustena…? Lisaks muule on uuringud sedastanud fakti, et tavaline mesi aitab külmetushaiguste  puhul sama hästi või isegi paremini kui medikamendid.

Siinkohal olgugi  ära toodud mõned toitumisalased ja looduslikud abinõud esimeste haigusilmingute puhuks:

  • Loobu esimeste külmetus/viirusnähtude avaldudes koheselt „valgetest toiduainetest“ – rafineeritud teraviljast ja jahust tehtud putrudest-saiadest-küpsistest ning suhkrut sisaldavatest maiustustest. Teatavasti toituvad bakterid glükoosist ja just selleks keha kõik “tühjad” süsivesikud  ka kiirelt konverteerib.
  •  Väldi haiguse ajal  piimatooteid!  Piimatoodetes sisalduv kaseiin ehk liimvalk tekitab organismis täiendavale seedepingele lisaks ka ohtralt  lima, mis bakterite ainevahetusest tekkinud mürkainete väljutamisele ja paranemisprotsessidele sugugi kasuks ei tule.
  •  Hoidu kiivalt suhkrut täis karastusjookidest ja poemahladest. Tarbi nende asemel suures koguses vett ja lahjendatud vormis magustamata koduseid ja toormahlu. Vesi aitab organismist toksiine välja uhtuda ning töötab seega puhastusprotsessidele kaasaaitavalt.  Mahlades sisalduvad bioflavonoidid ja vitamiinid aitavad leelistada keha ja  hävitada patogeene.
  •  Väldi raskesti seeditavat toitu (s.h. liha ja juustu). Haiguse ajal keskendub keha pisikutega võitlemisele ja seedeprotsessid on sel ajal teisejärgulised. Loomse valgu (eriti liha) seedimine on pikaldane protsess, mille käigus vabanevad roisubakterid suurendavad  seedepingutust. Vali toiduks hõlpsalt seeditavad söögid (aurutatud aedviljad, kerged supid ja co) ning hoia portsjonid tagasihoidlikud. Tervendavate omaduste poolest tuntud kanapuljongist tehtud „gripisupp“ on aga tõesti kasulik, kuna sisaldab rikkalikult  aminohapet tsüsteiini, mis aitab vedeldada lima.
  •  Hoidu stimulantidest! Metüülksantiine sisaldavad joogid nagu kohvi, kakao ja must tee ei sobi haiguse ajal, kuna ärritavad magu ja kurnavad immuunsüsteemi. Asenda need sulle sobiva taimeteega. Taimedest pärit toimeained aitavad vedeldada ja väljutada lima ning  tõstavad oma puhta energeetikaga keha üldisi vibratsioone.
  • Haiguse ajal unusta alkohol (paar pitsi pipraviina esmase külmetustunde leevendamiseks ja vereringe elavdamiseks on siiski lubatud). Alkohol paneb täiendava koormuse sinu maksale, mis  juba niigi  täistuuridel ületunde teeb. Vein ja õlu aitavad kaasa organismi hapendumisprotsessidele ning rõõmustavad seeläbi baktereid.  Tõve ajal kasuta lahjendatud  alkoholi (viina või piiritust) ainult keha  või jalataldadele määrimiseks – pindmisi veresooni laiendades kutsub see esile palaviku alanemise, rinnale määrituna leevendavad eeterlikud aurud ka  köha ja kergendavad hingamist.
  • Kasuta endale sobivat immuunsüsteemi ergutit. Supertoonikuna on haiguste perioodil kuulsust kogunud  külmkapis hoitav jõhvikate-küüslaugu-mee ja aaloe segu. Apteegipreparaatidest võib soovitada punast päevakübarat ja greibiseemne ekstrakti (vali tervisepoest mahetoode). Tugeva immuunsüsteemi stimulandina ei ole punane päevakübar siiski soovitav allergikutele, kel juba niigi probleeme liigvõimendatud immuunvastusega.
  • Nii külmetus/viirushaiguse ilmnedes kui selle kestes on soovitav tarvitada suures koguses C-vitamiini. Päeva jooksul võiks tarbida vähemalt 1g  heakvaliteedilist, looduslikust allikast (nt. Acerola kirsist) pärit C-vitamiini.  Parima imendumise saavutamiseks tuleks seda manustada  200 mg kaupa (ehk siis viiel korral päevas). Teatavasti on inimene merisigade ja nahkhiirte kõrval üks vähestest loomaliikidest, kelle organism pole haiguse ajal  võimeline C-vitamiini  tootma, seda seoses evolutsiooni käigus häirunud maksaensüümiga  (L-gulano-laktoon-oksüdaasiga). Pea kõikidel teistel loomadel hakkab organism haiguse või vigastuse ajal tootma suures koguses C-vitamiini, aidates seeläbi  tõsta keha antioksüdantset  fooni ja aktiveerida immuunsüsteemi.  Kaasa lisaks acerola kirsi ektraktile menüüsse ka rikkalikult tsitruselisi, kodumaiseid astelpajumarju ja kibuvitsateed.

Võta aeg maha! Anna kehale aega taastuda ja puhka ennast korralikult välja. Sinu keha on sulle tänulik tähelepanu ja hoole eest, mida talle osutad.