OstukorvHiljuti hakkas minu tütre klassis levima uus trend: lapsed toovad kooli kaasa vees lahustamiseks mõeldud kihisevaid vitamiinitablette. Vette vitamiinid aga reeglina ei jõua, sest otse suhu panduna tekitavad need keelel hoopis mõnusama tunde. Sellest viimasest faktist tulenevalt tarvitatakse neid nagu komme, tabletikarbil olev info soovitusliku päevase koguse kohta ei huvita eriti kedagi.
See on ju tore, kui lapsed end kevadisel ajal vitamiinidega turgutavad, seda enam, et selja taga on pikk talvine pimedus ja kaamos. Või kas see ikka on nii tore…? Lähemal vaatlemisel selgub, et kõik eelviidatud vitamiinid sisaldavad aspartaami.
Aspartaam (E951) on legaalne sünteetiline magustaja, mida võib leida tervisetoodete lettidelt, mahladest, nätsudest, majoneesist ja maiustustest. Seda soovitatakse ekstra diabeetikutele, kuna see ei tõsta nende veresuhkrut. On palju uuringuid, mis kinnitavad aspartaami ja teiste sünteetiliste magustajate ohutust. Sama palju on aga uuringuid, mis kinnitavad sünteetiliste magustajate neurotoksilist ehk ajurakke kahjustavat mõju ning panevad kahtluse alla selle, kas vastupidised uuringud on ikka sõltumatute ekspertide sulest.
Sünteetilised magustajad
Aspartaami ja teiste erutusmürkide (k.a. naatriumglutamaadi E621) mõjude hindamiseks tuleks asjale läheneda pisut fundamentaalsemalt ja võtta arvesse kogu organismi reaktsiooni nendele kemikaalidele. Muude tegurite kõrval peaksime uurima seda, kuidas mõjutavad need hormonaalsüsteemi (mis muu hulgas ju teatavasti reguleerib ka meie kehakaalu) ja ajukeemiat.
Ja voila, lähemal uurimisel selgub, et aspartaami pidev tarbimine põhjustab tervelt 36% kõrgemat riski haigestuda metaboolsesse sündroomi (haigusesse, mida iseloomustab kõrge kolesterool, kõrge vererasvade tase, diabeet või eeldiabeetiline seisund, südame- ja veresoonkonnahaigused ja kõrge kehakaal). Samuti suurendab aspartaamilembus riski haigestuda II tüübi diabeeti ja seda lausa 67% võrra. Fakt, et niisugustest uurimustest hoolimata soovitatakse aspartaami diabeetikutele, võtab ausalt öeldes sõnatuks…
Aga kuidas jääb ajukeemiaga? Selgub, et aspartaamist pärit fenüülalaniin mõjutab negatiivselt aju serotoniinitaset, sellega aga seostatakse nii depressiooni kui ärevuse riski suurenemist ning krambiläve alanemist. Õnnehormooniks tituleeritud serotoniin reguleerib une, seksuaalsuse ja meeleolu kõrval ka meie näljakeskust ja sellega seonduvalt söögiisu.
Lisaks sellele on loomkatsed näidanud, et aspartaam läbib lihtsalt vere-aju barjääri, kahjustab neurotransmitterite tööd ja koguneb frontaalsagarasse, kus hakkab mõjutama neuronite tööd. Rõõmustada selle üle, et tegu on vaid loomkatsetega ei maksa, väidetavalt võtab mõjude avaldumine inimestel seoses nende suuremate mõõtmetega lihtsalt kauem aega.
Aspartaam
Huvitatud võivad tutvuda ka sellega, kuidas mõjutab aspartaamist pärit metanooli ainevahetuse vaheprodukt formaldehüüd meie aju olulise antioksüdandi glutatiooni taset ja sellega seonduvalt oksüdatiivse stressi tekkimist.
Just see sama aspartaamist vabanev formaldehüüd kahjustab ka silma võrkkesta, mõjutab DNA replikatsiooni ning tekitab sünnidefekte. Formaldehüüdi kudesid kangestavast efektist on ka iga Tervishoiumuuseumit külastanud laps vast teadlik. Eeldada, et kogu see keemiline saast inimese kehast kergelt ja kiirelt jälgi jätmata kaoks, oleks rohkem kui naiivne. Ka uuringud on kahjuks näidanud, et see nii ei ole.
Metanool kahjustab ka meie ajurakkude pikkade jätkete (aksonite) ümber olevat müeliini kihti. Demüelinisatsioon on seotud paljude neurodegeneratiivsete haiguste, eriti aga sclerosis multiplexiga. Kui tutvuda inimeste kommentaaridega hulgiskleroosi, Alzheimeri, Parkinsoni ja muudes ajuhaigusi käsitlevates foorumites, siis leiab rohkelt põnevat tagasisidet inimestelt, kes on tehismagustajatest loobunud. Huvitatud võiksid tutvuda ka fibromüalgia foorumitega, kust leiab infot selle kohta, kuidas erutusmürkidest loobumine inimeste tervisele on mõjunud. Küsimust, kas sünteetiliste magustajate tarvitamist jätkata või mitte, nendel inimestel reeglina ei teki. Teadusuuringuga eksitotoksiinide toksilisest mõjust fibromüalgia korral võib tutvuda siin:
GMO-teadlikele olgu remargi korras veel ära märgitud, et aspartaami toodetakse geenimuundatud bakterite väljaheite baasil.
Kõik need teadusuuringud loomade ja tervete inimestega on pehmelt öeldes šokeerivad. Kuidas aga mõjuvad need legaalsed närvimürgid juba niigi tugeva toksilise ülekoormuse puhul või kreenis immuunsüsteemiga haigetele? Kuidas mõjutab toksiliste ainete bioakumulatsioon lapsi, kelle vere-ajubarjäär juba niigi kergemini kahjustatav on?
Igaüks on oma valikutes vaba ja teeb omad järeldused ise…
