Ostukorv
Ei ole just palju inimesi, kes poleks kuulnud D-vitamiinist ja selle tähtsusest organismile. D-vitamiini ei käsitleta enam ammu pelgalt toitainena, mis aitab tagada tugevaid luid. Laialt on tuntuks saanud ka selle rasvlahustuva vitamiini immuunsüsteemi moduleeriv toime, mis pakub kaitset nii viiruste, bakterite kui vähkkasvajate vastu. Lisaks muule aitab D-vitamiini optimaalne tase ära hoida raskemeelsust ja depressiooni, millega siin maailmanurgas nii sageli hädas ollakse.
Möödunud päikesevaesele suvele tagasi vaadates võib eeldada, et paljude eestlaste D-vitamiini näidud on murust madalamad. Muidugi võime juua D-vitamiiniga „tugevdatud“ piima, süüa päikese kätte laadima asetatud seeni ja loota, et kalades olevast päikesevitamiinist ka midagi meieni kandub. Kahjuks on elu siiski näidanud, et väga dramaatilisi muutusi me toidu abil madalale langenud D-vitamiini tasemesse ei too.
Samas ei ole kadedavõitu päike ainus faktor, mis meie D-vitamiini taset mõjutab. Ka siis, kui nahk piisavalt päikest saab, ei pruugi UVB kiirgus veel soodsaks näiduks konverteeruda. Organismis on hormonaalselt aktiivse D-vitamiini moodustamisel mitmeid etappe ning peale naharakkude annavad oma tähtsa panuse ka maks ja neerud.
D-vitamiin moodustatakse kehas kolesteroolist, seega ei tule kolesterooli langetavate ravimite pikaajaline tarbimine organismi D-vitamiini varudele kasuks – medikamente võttes vähendatakse ühtlasi ressurssi, millest keha suguhormoone, sapisoolasid ja D-vitamiini toodab.
Järgnevalt olgu ära toodud valik teguritest, mis võivad mõjutada D-vitamiini taset meie kehas:
- Laiuskraad: Mida kõrgematel laiuskraadidel elada, seda ebasoodsama nurga alla jõuab maale UVB kiirgus. Näiteks näitas Bostonis, USA-s, läbi viidud uuring, et novembrist veebruarini ei tooda sealsete inimeste nahk peaaegu üldse D-vitamiini. Asja ei tee paremaks ka lühikesed päevad ja paksud riided.
- Õhusaaste: Fossiilkütustest, puidupõletamisest ja muudest faktoritest tingitud süsinikuosakesed õhus hajutavad ja imendavad UVB kiirgust. Osoon imeb samuti UVB kiirgust, seega võivad osooniaugud tegelikult kokkuvõttes meie D-vitamiini tasemele isegi kasuks tulla. Igas asjas tuleb alati näha ka positiivset poolt:)
- Päikesekaitsekreemi kasutamine: Aga ainult teoreetiliselt. Päikesekreemid takistavad päikesepõletuse tekkimist läbi UVB kiirguse blokeerimise, seega päikesekreemi kasutamine vähendab D-vitamiini tootmist kehas. Tegelikult aga panevad väga vähesed inimesed omale nii palju päikesekreemi, et kogu UVB kiirgust blokeerida. Samuti kasutatakse kreemi liiga harva, et see D-vitamiini saamist võiks mõjutada. Nii selguski Austraalias tehtud uuringus, et päikesekreemi kasutavate ja mittekasutavate täiskasvanute D-vitamiini tasemes ei olnud tegelikult erilist vahet.
- Nahavärv: Melaniin on pigment, mis määrab naha tumeduse. Kuna melaniin võistleb nahas oleva D-vitamiini eelainega (7-dehüdrokolesterooliga) UVB footonite pärast, siis vajavad tumedanahalised inimestest heledanahalistest rohkem UVB kiirgust, et piisav kogus D-vitamiini toota.
- Naha temperatuur : Soe nahk toodab tõhusamalt D-vitamiini kui külm nahk, seega toodame kuumal suvepäeval rohkem D-vitamiini kui jahedal ajal.
- Rasvkude: Rasvkude imab D-vitamiini endasse ja lukustab selle sinna. Uuringud on korduvalt näidanud, et rasvunud inimestel on madal D-vitamiini tase ning ülekaalulisus mõjutab kehas oleva D-vitamiini biosaadavust.
- Vanus: Vanematel inimesetel on nahas vähem ainet, mis UVB kiirguse mõjul D-vitamiini eellaseks muudetakse, samuti on neil sagedamini probleeme rakkude ainevahetusega ja organite optimaalse funktsioneerimisega. Seega pole eakad nii varmad D-vitamiini tootma kui nooremad inimesed. Samas ei näita uuringud erilist vahet keskealiste ja eakate D-vitamiini tootmise võimekuses.
- Sooletrakti tervis: Lisandina tarvitatav D-vitamiin imendub peensooles. Maomahlad, pankrease bikarbonaatiderikkad nõred, sapi kvaliteet ja sooleseina terviklikkus – kõik need mõjutavad seda, kui hästi ja kui palju D-vitamiini absorbeeritakse. Seetõttu avaldavad soolestiku ja seedimisega seotud haigused (tsöliaakia, Crohn’i tõbi, tsüstiline fibroos etc.) mõju ka D-vitamiini imendumisele.
- Maksa ja neerude tervis: Teatud maksahaigused vähendavad ka D-vitamiini imendumist, kuna mõjutavad sapi tootmist. Samuti võivad maksaprobleemid mõjutada D-vitamiini erinevaid ainevahetusetappe kehas, konversioon võib üldse toimumata jääda või toimuda puudulikult. Bioaktiivne D-vitamiinivorm toodetakse neerude kaasabil. Kui neerud ei tööta efektiivselt, võivad viletsaks jääda ka D-vitamiini näidud.
- Organismi magneesiumi ja boori tase: Mõlemate mineraalide piisavad varud on üliolulised D-vitamiini aktiivvormi muundamiseks. Kui kannatate ühe või teise defitsiidi all, avaldab see mõju ka keha D-vitamiini tasemele.
Sagedasti küsivad nõustamisele tulnud inimesed minult, kui palju D-vitamiini nad päevas võtma peaksid. Sellele küsimusele ei ole ühest, rahvusvaheliste ühikutega kindlaksmääratletavat vastust, sest nagu ülalpoolt lugeda võib, mõjutavad meie keha D-vitamiini taset väga erinevad faktorid. Oma normi teada saamiseks tuleks esmalt teha D-vitamiini (25(OH)D3 ) analüüs ja lähtuda sellest. Kuigi ka Eestis on D-vitamiini soovitatavaid referentsväärtusi viimasel ajal pisut tõstetud, jäävad need siiski kõvasti alla mujal maailmas optimaalseks peetavatele numbritele: heaks tasemeks peetakse seal valdavalt 50-80 ng/ml kohta ehk 125 – 200 nmol/l.
Purgist tarvitatav D-vitamiin peaks kindlasti olema õlivormis, mitte tableti kujul. Pähkliallergiate välistamiseks võiks eelistada lanoliini ja oliivõli baasil tooted. Õnneks on ka meie tervisepoodidesse ja apteekidesse viimasel ajal ilmunud suurema D-vitamiini sisaldusega lisandeid ja alates septembrist võiksid oma tervisest lugupidavad inimesed neid kindlasti ka tarvitada.
Kui varasemalt on esinenud D-vitamiini imendumisega probleeme, võiks nüüd proovida vormis D-vitamiini, mis on emulgeeritud maksimaalse imenduvuse tagamiseks.
Emulgeeritud D-vitamiini leiab Toitumistarkuse e-poest ehk siit:
