OstukorvEestis alustab rinnaga toitmist 98-99% emadest, kuid esimese poolaasta lõpuks on 
selle ürgloomuliku tegevuse juurde jäänud vaid ligi 40% neist. Olukord pole parem ka mujal, kuigi viimasel ajal näib imetamise populaarsus maailmas siiski pisut tõusvat.
Kas rinnapiimas üldse ongi midagi nii erilist, et peaksime innovatsiooni- ja digiajastul ikka veel selle ürgse tava juurde jääma? Kas ema keha suudab tõesti pakkuda beebile midagi, mida kõrgtehnoloogilistes laborites disainitud ja pidevalt uuenevad toidusegud asendada ei suuda?
Kas teadsid, et:
• imetamine taastab raseduseelse kaalu kiiremini ja kergemalt, kuna rinda andev ema kulutab päevas imetamise läbi tervelt 500 lisakalorit. Lisaboonusena on uuringud tõestanud, et rinnaga toitnud naistel on väiksem oht haigestuda rinna- ja munasarjavähki.
• imetamine annab emale spetsiaalse stressivastase kaitse. Uuringutes on selgunud, et
ka pingeolukordades jääb imetava ema stressihormooni (kortisooli) tase madalamaks kui mitte-imetavatel emadel.
• beebidele ei soovitata enne 6. elukuud muud toitu peale rinnapiima, kuna nende sooletrakt ja immuunsüsteem ei pruugi tavatoiduga saabuvate võõrvalkude rünnakuks veel päris valmis olla. Eriti suureks riskifaktoriks on varane lisatoit geneetilise tsöliaakia eelsoodumuse ja kõrge allergiafooniga lastele.
• juba raseduse lõpus ja mõned päevad peale sünnitust toodetav ternespiim toimib kui 100% turvaline looduslik vaktsiin, kuna sisaldab antikehi (IgA), mis kaitsevad beebi limaskesti (kurku, kopse ja soolestikku) ehk kohti, mis kõige suurema tõenäosusega patogeenide rünnaku ohvriks võivad langeda.
• ternespiima tuleb korraga vaid paar lusikatäit, mis on just õige kogus beebi esimesteks elupäevadeks. Vastsündinu magu on vaid pähkli suurune ja suudab mahutada 5-7 ml.
• ternespiim loob hea keskkonna terve mikrofloora tekkimiseks beebi soolestikus,
piimasegu andmine seevastu põhjustab sobimatu soolefloora tekkimise, mis võib panna aluse paljudele hilisematele terviseprobleemidele.
• rinnapiimas on valku vaid 6%, kuid hoolimata sellest suudab beebi oma kehakaalu 6. elukuuks kahekordistada.
• emapiim sisaldab lauriinhapet, mis on immuunsust toetava, arengut soodustava ja organismi ülesehitava toimega. Lauriinhape kaitseb beebit mikroobide, viiruste ja seente eest, mis omakorda seletab rinnalaste väiksemat haigestumisriski võrreldes toidusegu saavate lastega.
• kuigi rinnapiima makrotoitaineline kooslus eriti ei varieeru, on uuringute põhjal taimetoitlastest emade rinnapiimas nende söögisedelile vastavalt pisut rohkem polüküllastamata rasvu (Omega 3 ja Omega 6) ning vähem küllastunud rasvu.
• lehmapiima baasil toodetud toiduseguga võrreldes on emapiima kaltsiumi ja fosfori suhe kaltsiumi imendumiseks palju soodsam.
• soja baasil toidusegude tarbimisel kaasneb beebidel suurenenud risk kilpnäärme alatalitluseks ja potentsiaalseteks hormonaalseteks häireteks.
• beebi enda immuunsüsteem asub antikehi tootma alles 6. elukuu paiku ning selle ajani
kaitsevad teda haigustekitajate eest ema antikehad. Beebi pisut läbilaskvad peensoole rakud võimaldavad antikehadel rinnapiimast kiiresti verre imbuda ja seal tööle asuda.
• rinnapiimas on võrreldes lehmapiimaga vähem valku ja seda on kergem seedida. Kiire ja kerge seedimise tõttu magavad rinnapiimalapsed lühemalt, samas kui piimasegu saavate laste soolestik on kehavõõra valguga pikka aega ametis.
• segutoidul olevatel imikutel kujuneb välja täiskasvanutega sarnane soole mikrofloora, mis on ka beebide sagedaste kõhuhädade põhjuseks.
• rinnapiimaasendaja ei sisalda antikehi ega beebile sobilikku kasvufaktorit. Lisaks kalduvad piimaseguga toidetud lapsed sagedamini ülekaalulisusele.
• rinnapiima rauast imendub tervelt 49%, mis on ülikõrge määr võrreldes toitesegudes 
oleva raua vaevalt 10% imendumisega. Emapiima raua teevad beebile hästi omastatavaks rauda siduvad valgud laktoferriin ja transferriin. Raua omastamine rinnapiimast väheneb, kui emapiimale lisaks hakatakse andma piimasegu või lisatoitu.
• rinnapiim on hambaid remineraliseeriva toimega.
• rinnapiim ise kindlasti kaariest ei põhjusta, küll aga võib väljastpoolt (emalt-isalt, lähisugulastelt) saadud nakkus süveneda ka ainult rinnapiimatoidul olles.
• emale raseduse ajal osaks saanud tugev stressiseisund (nt. lein), haigused ning tarvitatud ravimid (ja mitte rinnapiim!) võivad olla seotud kaariese suurema esinemissagedusega beebidel.
• rinnapiim on ema jaoks kõige mugavam ja aegasäästvam moodus last toita. Ära jääb
pudelitega jahmerdamine, mõõtmine, segamine, kuumutamine, jahutamine ja rahaline kulu. Rinnast tulev piim on alati õige konsistentsi, toitainelise koosluse ja temperatuuriga, sisaldades lisaks suurt kogust ema armastust ja hellust.
Allikad:
• Chaparro CM. Setting the stage for child health and development: prevention of iron deficiency in early infancy. J Nutr. 2008 Dec;138(12):2529-33.
• Erickson PR, Mazhari E. Investigation of the role of human breast milk in caries development. Pediatr Dent. 1999 Mar-Apr;21(2):86-90.
• Heinrichs M, Neumann I, and Ehlert U. 2002. Lactation and stress: Protective effects of breast-feeding in humans. Stress 5: 195-203.
• Jenness R. The composition of human milk. Semin Perinatol. 1979 Jul;3(3):225-39
• Palmer, B. Breastfeeding and infant caries. ABM News and Views 2000 Dec; 6(4): 27-31.
• Pribylova J, Krausova K, Kocourkova I, Rossmann P, Klimesova K, Kverka M, Tlaskalova-Hogenova H. Colostrum of Healthy Mothers Contains Broad Spectrum of Secretory IgA Autoantibodies. J Clin Immunol. 2012 Jul 10.
