Ostukorv
Kui kannatate kilpnäärmeprobleemide, seedetraktivaevuste või neurodegeneratiivsete haiguste käes, siis võib kiireim võimalus vaevuste leevendamiseks olla boikott nisule!
Kas olete teadlik sellest, mitu korda päevas Te tegelikult gluteeni tarbite? Ja ma ei peagi siinkohal silmas valget nisusaia hommikusöögiks ega ka lõunaks-õhtuks söödud pitsat, pastatooteid, pirukaid, torte, küpsiseid, vaid ka isoleeritud nisuvalku, mis on peidetud nii tervislikuna paistva musta leiva või pasteedi sisse, töödeldud lihatoodetesse, kalatoodetesse, valmiskastmetesse, maiustustesse, toiduvärvidesse, juukselakkidesse, hambapastasse…? Kas teate näiteks, et poest merekapsasalatit ostes saate Te sealt lisaks ajurakkudele mürgiste asovärvide ja sünteetilise suhkruasendaja ka glükoosisiirupit ja nisuvalku? Muide, miks peaksid mereannid seda kõike üldse sisaldama?!?
On üldteada fakt, et näiteks tsöliaakiat (vana nimega gluteenenteropaatiat) ja autoimmuunset kilpnäärmetõbe põdevad inimesed kuuluvad tihti samasse genotüüpi (HLA-DQ2 või HLA-DQ8), mis teeb neid eriti vastuvõtlikuks nisuvalgu laastava mõju suhtes. Ja sealt edasi: kas teadsite, et autoimmuunne kilpnäärme alatalitlus on halli kardinalina sageli tegev ka sclerosis multiplexi (hulgiskleroosi) vallandumisel?
Kui see kõik tundub mõistetamatu ja liigspetsiifilise infona, siis võib seda väljendada ka nii:
Juhul kui teil on mõni autoimmuunhaigus (nagu kõik eelnimetatud seda on) ja Teil on geneetiline eelsoodumus gluteenitalumatuseks, siis toidate Te IGA KORD, kui nisuvalku sööte, autoimmuunset põletikku oma kehas.
Samamoodi on küllaldaselt uuringumaterjali skisofreenia vallandumise ja nisuvalgu seostest.
Ja kuigi teadusandmebaasid kirendavad uuringutest (1, 2, 3, 4, 5,), mis kinnitavad tänapäeva hübriidnisu laastavalt toksilist mõju nii sooletraktile, kilpnäärmele kui ajurakkudele, ei jõua need teadmised kahjuks paljude abivajajateni sel lihtsal põhjused, et tavameditsiin ei pea seda mõju oluliseks. Küsin siinkohal, kuidas saab ravi seisukohalt pidada ebaoluliseks tegurit, mis märkimisväärselt tugevdab autoimmuunpõletikku kehas?
Kuid veelgi enam: avalikus meedias kohtab ka sagedasti meditsiinitöötajate näpuviibutusi nende suunas, kes on end või oma lapsi ise gluteenivabale menüüle suunanud. Hoolimata sellest et nn. nisujoobe kadumisel tõuseb enamusel üldine toonus ja energiatase, kaob ajuhägusus ja paraneb immuunsus.
Kui kehas on autoimmuunprotsessid juba vallandunud, on päris suur tõenäosus, et varem või hiljem käivitub ka mõne teise organi vastane autoimmuunpõletik. Nii näiteks kinnitavad uuringud, et autoimmuunse kilpnäärmetõve (Hashimoto) puhul toodetakse ca 50% patsientidest antikehasid ka teiste kudede vastu. Antikehade ilmumine on indikatsiooniks sellest, et suure tõenäosusega leiab destruktiivne põletik tee ka nendesse kudedesse.
Kurvaks kurioosumiks on siinkohal fakt, et autoimmuunse kilpnäärmehaiguse (mis moodustab ca 90% kilpnäärme alatalitluse juhtudest) puhul ei öelda patsiendile sageli üldse, et tal on autoimmuunhaigus, vaid antakse lihtsalt teada, et tegu on kilpnäärme alatalitlusega. Nii jääbki patsiendile mulje, et tal on väike probleem ühe väikese organiga, kui tegelikult on tegu hoopis immuunsüsteemi haigusega, millele ei saa kahtlemata läheneda vaid ühe aine põhiselt, võttes juurde sünteetilist türoksiini või siis joodi, millest loodavad nii sageli abi alternatiivide otsinguil olevad inimesed.
Piiritagustes tipplaborites on võimalik teha ka laiaspektrilist, erinevate kudede vastaste antikehade määramist selgitamaks välja, kas autoimmuunpõletik ähvardab ka keha teisi kudesid-hormoone-ensüüme.
Mis on sellel kõigel ühist ajuga? Kilpnäärme hormoonidel on oluline roll ka aju terviseks üliolulise isolatsioonikihi, müeliini, tootmisel. Kui räägime aga gluteeni, aju ja kilpnäärme seostest, siis on mitmed uuringud näidanud, et autoimmuunse kilpnäärmepõletikuga sagedasti kaasneva gluteenitalumatuse puhul toodetakse antikehi ka väikeaju närvirakkude (astrotsüütide) vastu.
Nii võibki nii kilpnäärme kui gluteenitalumatuse probleemidega inimeste suust sageli kuulda kaebusi viletsa mälu ja mentaalse hägususe suunal. Ka nisust põhjustatud ataksia ehk tahtele alluvate lihaste koordinatsioonipuue ei ole sugugi ebatavaline nähtus. Lihtne ja riskivaba lähenemine on siinkohal minimeerida teadlikult nisutarbimine ja vaadata, mis juhtub. Võite saada üllatava efekti osaliseks, mida on kirjeldatud ka kui „loori, mis on äkitselt silmade eest langenud“.
