Ostukorv
Hoolimata püsivatest müütidest nagu oleks vähk geneetiliselt ettemääratud ehk midagi, millest pole pääsu, on teaduse andmetel vaid 5-10 % vähkkasvajatesse haigestumisest seotud geneetiliste eelsoodumustega. Mis tähendab, et ülejäänud haigestumised on seotud ennekõike geenidest mittesõltuvate faktoritega nagu toitumine, elustiil, keskkond ja stress.
Kuigi kõrgtehnoloogiline skriinimine, protseduurid, medikamendid ja uuringud peaksid viitama sellele, et kaasaegse meditsiini vähivastane sõda on edukas, ei leia see statistikas kahjuks kinnitust. Arenenud riikides on vähki haigestumiste arv endiselt jõudsas tõusutempos ning üle 70% vähkidest diagnoositakse inimestel, kes on 55-aastased või vanemad. Mõnes tööstusriigis (nt. USA-s) ähvardab vähk lähiajal mööduda juba ka südame-veresoonkonna haigustest ning asuda surmapõhjuste „edetabelis“ esikohale. USA-s saab vähidiagnoosi iga teine mees ja iga kolmas naine. Haigusesse sureb iga neljas mees ja iga viies naine. Eesti statistika osas jään vastuse võlgu, kuid trend on kahjuks sama, mis mujal maailmas. Järjest sagedamini põevad seda haigust ka lapsed.
Mida võiksime vähi varajaseks avastamiseks ise ära teha, et kurva statistika osaks saamist vältida? Alljärgnevalt on ära toodud mõned levinumad sümptomid, mis võivad viidata vähihaigusele.
- Tükk või tihenemine rinnas, munandites või lümfisõlmedes
Paljusid kasvajaid on tunda läbi naha, eriti neid, mis on rindades, munandites ja lümfisõlmedes. Tükk või tihenemine on hoiatusmärk, mida võib kergelt enesekontrolli käigus avastada. Mõned rinnavähid annavad endast märku hoopis eritise, punetava või paksenenud naha kujul.
- Nahamuutused
Nahamuutused ei anna märku ainult nahavähist, need võivad signaliseerida ka teistest vähitüüpidest. Vähisümptomiteks ja -märkideks nahal on:
- Tumedamaks muutunud nahk
- Haavad, mis ei taha paraneda
- Kollakas nahk
- Punane või põletikuline nahk
- Kuivad, kestendavad laigud
- Liigne karvakasv
- Muutused tüügastes, sünnimärkides või tedretähtedes, mis muudavad värvi, suurust, kuju või kaotavad oma korrapärase piirjoone. Kontrollige sünnimärke ABCD meetodil, milles A viitab lubamatule asümmeetriale (ingl. k. asymmetry), B – sünnimärgil peab olema korrapärane piirjoon (ingl.k. border), C – sünnimärgil peab olema ühlane värv (ingl.k. colour), D – sünnimärgi diameeter (ingl. k. diameter) ei tohiks ületada 6 millimeetrit.
- Kurgu ja suu probleemid
Pidevalt haige kurk, köha, kähedus, tükitunne kurgus ja neelamisraskused võivad olla sümptomiteks, mis viitavad kõri-, neelu- või söögitoruvähile. Köha, millega kaasneb veritsus, nõuab viivitamatut professionaalse abi poole pöördumist.
Suus ja keelel olevad valged laigud, mida ära kraapida ei saa, võivad olla leukoplaakia ehk kudede vähieelne staadium, mis võib olla tekkinud pidevast ärritusest ja on sageli põhjustatud suitsetamisest või tubaka kasutamisest.
- Muutused soole töös, põiefunktsioonides ja seedimises
Pidevad raskused urineerimisel, kõhukinnisus, krooniline kõhulahtisus, kõhuvalud, 
rektaalne või urinaarne veritsus (veri väljaheites või uriinis) või tume, tõrva moodi väljaheide võivad olla põie-, eesnäärme- või mõne muu vähi sümptomiteks.
Korduvad seedimisega seotud probleemid nagu seedehäired, iiveldus, kõrvetised, isupuudus, puhitus- ja ebamugavustunne kõhu piirkonnas võivad samuti vähile viidata.
- Valu
Valu on sageli märgiks pidevast põletikust ja immuunsüsteemi probleemidest. Mõlemad konditsioonid võivad saada vähi eelkäijateks, kui neile tähelepanu ei pöörata ja vastavalt ei ravita.
Lõppematud peavalud võivad olla indikatsiooniks ajukasvajast ja pidevad seljavalud võivad viidata käärsoole-, pärasoole- või munasarjavähile. Ärge jätke neid valusid tähelepanuta, sest vähist tingitud valu võib viidata sellele, et vähk on juba oma algsest asukohast laiali levinud.
- Krooniline väsimus
Krooniline väsimus on äärmuslik jõuetustunne, mis ei kao isegi peale pikka väljamagamist. Vähihaiguse levides võib see konditsioon muutuda järjest valdavamaks ning on reeglina märgiks ülekoormatud immuunsüsteemist.
- Korduv palavik
Palavik on vähi puhul küllaltki tavaline, kuid sagedasem just sel ajal, kui vähk oma
algsest tekkekohast juba edasi on levinud. Peaaegu kõik inimesed, kellel on vähk, kogevad teatud ajal korduvaid palavikke, eriti siis, kui kasvaja hakkab immuunsüsteemi juba märkimisväärselt mõjutama.
Harvemal juhul võib palavik olla varajaseks viiteks leukeemiale ja lümfoomile.
- Kaalulangus
Teatud ajal kogeb enamik vähihaigeid ootamatut kaalulangust. Teadmata põhjustel kadunud viis või rohkem kilo võivad olla vähki haigestumise esmaseks viiteks. Kõige sagedamini juhtub see just pankrease-, mao-, söögitoru- või kopsuvähi puhul.
NB! Mitte alati ei pruugi vähiga seotud sümptomid avalduda organis, kus kasvaja asub. Nii näiteks võivad ajuvähist märku anda hoopis muutused soole töös. Kui teil mõni nendest eelnimetatud konditsioonidest esineb, ärge viivitage, vaid otsige koheselt professionaalset abi.
Tasub meeles pidada, et vähk ei ole tulnukas kosmosest, vaid meie oma rakud, mis on olude sunnil pidanud keskkonnaga kohanema ja oma ainevahetust muutma. Tegu on rakumembraanide häirumisega seotud metaboolse ehk ainevahetusliku häirega, mille tekkele aitavad muu kõrval kaasa ka rakkude funktsioneerimiseks ja parandusprotsessideks vajalike toitainete defitsiit. Keemia- ja kiiritusravi võivad küll pidurdada vähi tütarrakke, kuid konventsionaalne vähiravi on võrdlemisi võimetu vähi tüvirakkude (CSC) ja tsirkuleerivate tuumorirakkude (CTC) vastu ning võivad nende vohamist isegi stimuleerida. Ravimitega ei ole võimalik korrigeerida toitumuslikke puudujääke ega tugevdada immuunsüsteemi – seda ainust, mis meie organismi haiguste vastu kaitsta suudab. Niisiis tuleb lisaks ravile alati üle vaadata oma toidusedel ja elustiil, vähendada teadlikult keskkondlike toksiinidega kokkupuudet ning tegeleda oskuslikult stressijuhtimisega.
Igaüks meist saab ise otsustada, kas langetab valiku haiguse subsideerimise või tervisesse investeerimise kasuks.
