Depressioon ja ärevushäired – kuidas end aidata?

| Integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav

Mida süüa, et aidata kaasa depressioonist vabanemisele? Millega kostitada oma nö teist aju ehk seedetrakti, et saada üle ärevushäiretest ja ebastabiilsetest meeleoludest? Integratiivne terviseterapeut-toitumisnõustaja Liis Orav annab oma toitumise ja tervise seoseid käsitlevas raamatus “Toida oma tervist” häid nõuandeid, kuidas oma aju turgutada ja mida süüa, et tervistumisele ja tasakaalus meeleoludele kaasa aidata.

Ärevushäire ja depressioon

Ajuga seotud kaebused on tõusutrendis ning olukord ülimalt murettekitav – iga kolme sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Kui mõtleme hoolekandele kuluva raha ja maailma kognitiivse perspektiivi peale tervikuna, hakkab hirmus. Neurodegeneratiivseid haigusi on kutsutud ka 21. sajandi kollektiivseks õudusunenäoks. On selge, et nad väärivad oma masendavat aunimetust.

Ei ole võimalik, et muidu hästi toimivas kehas läheks ühel hetkel viletsaks mälu või vallanduks lihtsalt niisama depressioon. Nii nagu ei saa keeta paja ühes otsas paksemat suppi, pole ka võimalik, et ajuga seotud probleem oleks lokaalne ning väljenduks vaid ühes kohas. Võib tunduda üllatav, kuid isegi Parkinsoni tõbi annab endast esmalt märku just soolestikus, kus võib patoloogilisi muutusi täheldada juba ammu enne seda, kui haigus uitnärvi vahendusel ajju jõuab.

Pole vahet, millisest ajuga seotud haigusest jutt käib, rääkida tuleb kogu keha tasakaalustamisest ning ennekõike sooletraktist ehk teisest ajust. Ka sooletraktis on peidus neuronid (enteraalne närvisüsteem) ja toodetakse närvivahendusaineid. Kõhuaju ja peaaju suhtlevad omavahel lakkamatult ning vahetavad signaalmolekulide sosinal pidevalt infot kehas toimuva kohta. Uskumatu, kuid ligi 95% meie rahulolutundeks ja impulsside kontrolliks olulisest serotoniinist toodetakse just sooletraktis, samuti nagu ka enamus melatoniinist (unehormoonist), mida leidub seal sadu kordi rohkem kui ajus. Sooletrakti seisundi hälbimise korral häirub tähtsate närvivahendusainete ja hormoonide tase, samuti aju tasakaaluseisundiks nii oluliste B-vitamiinide tootmine. Neid viimaseid valmistavad meile suuremeelselt sooletraktis elavad probiootilised bakterid. Veel üks põhjus kanda erilist hoolt meiega sümbioosis elavate mikroorganismide eest.

Oma kõikehaarava toime tõttu “unustatud organiks” nimetatud mikrofloora mõjutab aju rohkem kui iial arvata võiksime. Teaduskirjandus loetleb tervet rida konkreetseid bakteriliike, mida seostatakse psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigustesümptomite leevenemisega. Sedalaadi mikroorganismid (psühhobiootikumid) pääsevad aju mõjutama ennekõike aju-soolestikutelje, enteraalse närvisüsteemi ning uitnärvi vahendusel.

Soolefloorale tuumapommina mõjuv antibiootikumravi suurendab riski paljude erinevate psühhiaatriliste vaevuste tekkeks. 2015. aastal Clinical Psychiatry poolt avaldatud uuringust selgus,et juba ühe antibiootikumikuuri kasutamine toob tulevikus kaasa veerandi võrra kõrgema depressiooniriski. Kahe kuni viie kuuri tarbides kasvab depressiooni haigestumise risk kontrollgrupiga võrreldes lausa poole võrra.

Kui tahame probleemile terviklikult läheneda, peame aju toetamiseks pühendama ohtralt aega ka sooletrakti turgutamisele. Meeleolu mõjutab vahetult ka kilpnäärme tervis. Häired kilpnäärme hormoonide tootmises võivad kaasa tuua tugevaid meeleolukõikumisi ning jäljendada isegi bipolaarset häiret. Muuhulgas on kilpnäärme hormoonidel tähtis roll ajukiude ümbritsevais isolatsioonikihi (müeliini) tootmisel. Müeliinikahjustusega kulgevate haiguste (sh autoimmuunse hulgiskleroosi ehk sclerosis multiplex’i) puhul tuleb aktiivselt panustada ka kilpnäärme turgutamisse. Kahjuks on kilpnäärmeprobleemid seoses keskkondlike kemikaalide ja meid ümbritseva kiirgusreostusega tugevas tõusutrendis. Sama võib kinnitada ajuga seonduvate terviseprobleemide kohta.

Tervisefoorumitest leiab kümnete kaupa murelikke postitusi, mis kirjeldavad rinda rõhuvat tinarasket tunnet, iiveldust, õhupuudust, südamekloppimist ning arusaamatut hirmu, mis ümbritseva ebareaalseks muudab. Ärevus- või paanikahoog võib oma sümptomitelt meenutada ka infarkti ning seeläbi tugevneb hirm tundmatuse ees veelgi. Heaks uudiseks on siinkohal, et paanikasse reeglina ei surda, harukordselt ahistav on see konditsioon aga sellegipoolest.

Antidepressandid ja rahustid tegelevad probleemi tagajärgedega, lisaks kaasneb ravimitega ohtralt kõrvaltoimeid ja hilisemaid sõltuvusilminguid. On raske leida tõestust selle kohta, et antidepressandid pikas perspektiivis samalaadse probleemi kordumist vältida suudaksid. Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) nõrgaks küljeks on seegi, et need toimetavad vaid olemasoleva serotoniiniga ega aita vastupidiselt paljudele toitainetele serotoniini tootmist suurendada. Rahustite (nt bensodiasepiin) tarvitamisega kaasneb hulk hilisemaid ajuprobleeme. Teadustöödes on kinnitust leidnud seos rahustite ning dementsuse suurenenud riski vahel – mida pikema perioodi vältel ravimit kasutatakse, seda suurem on hilisema vanadusnõtruse risk. Samas ei tähenda korrelatsioon veel ilmtingimata põhjuslikkust: võib olla, et rahustite tarvitamine on märk sellest, et ajus on juba alguse saanud muutused, mis viivad hiljem mõne tõsise neurodegeneratiivse haiguseni.

Viimasel ajal tehtud teadusavastused on kõikuma löönud pikka aega valitsenud hüpoteesi, nagu põhjustaks depressiooni põhiliselt serotoniini puudus ajus. Monoamiinide (serotoniini vähesuse) hüpoteesi kõrvale on ilmunud uuemad arusaamad, mis viitavad pigem aju vähenenud plastilisusele ja aktiivsusele. Samasugused sümptomid avalduvad ka neurodegeneratiivsete haiguste puhul. Samas võib depressiooni ja ärevusilmingute taga hiilida paljude teiste virgatsainete tasakaalutus ning neerupealiste väsimus.

Kõrge stressitaseme ja ärevusega on seotud ka viletsam uni. Siit saab alguse järjekordne nõiaring, sest unevaegus takistab omakorda stressihormoonide ainevahetust ning aju puhastumist. On teada, et aju puhastab end rakuprügist ja toksiinidest peamiselt just sügava delta unefaasi ajal, mis jääb reeglina öö esimesse poolde. Pikaajaline unetus toob lisaks kontsentratsiooni-ja mäluprobleemidele kaasa aju suurema saastatuse selle sõna kõige otsesemas mõttes. Kui kannatate ärevuse all või kogete aeg-ajalt lausa hingeldamiseni viivaid paanikahooge, siis võib see valede mõttemustrite kõrval olla seotud ka toitainete puuduse ning erutavalt mõjuvate toitude liiaga menüüs.

Kõige esmalt tuleks aga üle vaadata stressitaset mõjutavad elustiilifaktorid ning liikumisharjumused. Istuva elustiili puhul stagneerunud vereringe takistab vajalike toitainete ja hapniku jõudmist kudedesse ning võib seeläbi enesetunnet mõjutada. Liikumine stimuleerib lümfivoolu ja aitab kaasa keha puhastumisele. Kõik see on oluline ka aju tervisele. Meelerahu saavutamiseks tuleks teadlikult minimeerida kokkupuude viletsat enesetunnet tekitavate inimeste, olukordade ja ärritavalt mõjuva meediaga. Mitte kunagi varem pole maailm olnud nii negatiivne kui praegu, mil igapäevaselt tuuakse kandikul kätte terrorist, sõdadest, kuritegudest ja majanduskriisidest kubisevad uudised. Meie aju pole kahtlemata disainitud kogu selle õudusega toime tulema. Nii ehk naa ei suuda me kogu maailma raskust oma kleenukestel õlgadel kanda. Uskuge mind, ei juhtu mitte midagi, kui televiisorist šokeerivad vägivallaaktid vaatamata jätate. Seadistage oma arvuti nii, et seda avades ei paiskuks teile näkku halbade uudiste laviin. Ka raadio võib alati teisele lainele keerata, kui sealt negatiivsust nõrguma hakkab. Kui me midagi tõesti teadma peame, siis puutume selle infoga varem või hiljem paratamatult kokku.

Ärevuse korral tuleks esmajärjekorras loobuda stimulantidest (alkoholist, nikotiinist, kohvist ja kofeiini sisaldavatest energiajookidest). Samuti on oluline hoiduda valmistoitudes kasutatavatest ärevust tekitavatest (eksitatoorsetest) lisaainetest, milleks on glutamaadid ja sünteetilised magusained. Uuringud on näidanud, et antud E-ained mõjutavad tugevalt aju ning seeläbi ka meeleolu. Erilise hoolega tuleks vältida sünteetilist magusainet nimega aspartaam (E951). Tegu on ainega, mis läbib mängleva kergusega vere-aju barjääri, häirib neurotransmittereid ning mõjutab neuronite tööd. Aspartaamist vabanev metanool kahjustab närvikiude ümbritsevat müeliinikihti. Närve ümbritseva kaitsekihi hävimine on seotud paljude ajuhaigustega, eriti aga hulgiskleroosiga. Nagu sellest veel küll ei oleks, tõstab aspartaami tarbimine ka erinevate ajukasvajate riski. Aspartaami leidub pea kõikides suhkruvabades nätsudes ja jookides.

Aju on organismi rasvarikkaim organ. Ligi 60 protsenti aju kuivmassist moodustab rasv ning sellest omakorda veerandi oomega-3-rasvhapped. Kõikide ajuga seotud probleemide puhul on oluline pöörata tähelepanu rasvhapete kvaliteedile. Oomega-3-rasvhapete (eriti just DHA) puudus tõstab depressiooni haigestumise riski. Lisaks toitainete puudujäägile võivad ootamatuid vaevusi põhjustadaka viletsalt lagundatud toiduvalgud. Probleem võib tuleneda nii ensümaatilistest puudujääkidest kui sooletrakti suurenenud läbilaskvusest, mis võimaldab valguosakestel vereringesse ja sealt edasi läbi aju-vere barjääri murda. Nõrgestatud vastupanuvõime puhul võivad probleeme tekitada väga erinevad toidud, kõige sagedaminiaga nisu- ja piimatooted ning geenimuundatud toidud. Minu endagi kesk- ja ülikooliaeg mattus piimvalgesse letargia- ja raskemeelsusloori. Praeguseks tean, et see oli minu keha unikaalne viis anda märku piimavalgu talumatusest.

Hoolimata pikka aega püsinud skeptitsismist lagundamata valkude ja lekkiva vere-aju barjääri kontseptsiooni suhtes, pole tegu mingi uue moetrendiga – lõpuni seedimata valkude toksilisest mõjust ajule on räägitud juba aastakümneid. Nii kirjeldas dr Curtis Dohan juba 1960. aastatel skisofreeniat põdevate patsientide erakordselt läbilaskvast soolestikust ning nende võimetusest seedida efektiivselt nisu- ja piimatooteid. Ka Välis-Eesti neuroteadlane Jaak Panksepp ja Norra professor Karl Reichelton süvitsi uurinud lagundamata gluteeni opioidset mõju ajule ning seda juba eelmisel sajandil. Glutenomorfiinidel on võime tekitada erutuse, eufooria, valutundetuse, agressiivse käitumise ja ajuhägususe kõrval ka ärevust ja depressiooni.

Aasta 2000 tõi kaasa epohhiloova uuringu: avastati soolestiku tiheühenduste tugevust reguleeriv valk nimega zonulin, mis ei jäta nisu toime osas enam kahtlusruumi ka paduskeptikule. Teadusuuringu kohaselt suurendab sooletrakti lekkivust patogeenide ja antibiootikumide kõrval dramaatiliselt ka nisu! Lekkiva sooletrakti tõttu võib löögi alla sattuda vere-aju barjääri terviklikkus.

Raskmetallide (kaadmium, plii, tina, elavhõbe) mõjust organismile on viimasel ajal räägitud palju ja põhjusega. Veest, toidust, sigarettidest, kosmeetikast, toidunõudest, vaktsiinidest ja ravimitest pärit toksilised metallid võivad kehas tekitada suuri probleeme, kuna mõjutavad oluliselt ensüümide tööd ja kahjustavad rakkude energikeskusi. Läbi vere-aju barjääri ajju jõudnud raskmetallid võivad kaasa tuua aju immuunrakkude (mikrogliia) aktiveerumise ja sellega kaasneva põletiku ning neuroloogilised häired. Raskmetallireostust ajus seostatakse ka suurema vähkkasvajate riskiga.

Ka kergmetallina tuntud alumiinium on kehale mürgine – luutihedust vähendava toime kõrval tekitab see rohkelt probleeme just ajus. Tõestamist on leidnud alumiiniumi oluline roll Alzheimeri tõve väljakujunemisel. Loomkatsetes on tõestamist leidnud ka alumiiniumi depressiooni tekitav mõju. Sama mehhanism tundub toimivat inimestegi puhul: alumiiniumi, raskmetalle ning organofosfaate sisaldavaid pestitsiide kasutavate farmerite seas on depressioon ja suitsiid sagedased nähtused.

Vältige igati alumiiniumi lekkimist toitu – ärge kasutage grillimisel ning rasvaste ja happeliste toitude ümber fooliumi! Hoiduge tervise huvides alumiiniumsooli sisaldavatest maohappeneutraliseerijatest ja vahetage alumiiniumiküllased deodorandid kehasõbralike toodete vastu. Hoiduge valmistoitudesse lisatavatest E-ainetest E173 (alumiinium) ja E541 (naatriumalumiiniumfosfaat).

Värske orgaaniline toit, ennekõike aga klorofüllirikas lehtvili (eriti koriander) ja hapendatud toidud aitavad leebelt kaasa keha vabastamisele toksilistest jääkidest. Keha loomulikku rütmi võivad oluliselt muuta ka turvaliseks peetavad antibeebipillid ja teised hormonaalsed rasestumisvastased vahendid. Viletsa eelsoodumuse puhul võivad need vallandada või võimendada juba olemasolevaid psüühilisi vaevusi. Kõige suurem on depressiooni tekkerisk just hormonaalseid vahendeid kasutavate teismeliste puhul. Ovulatsiooni pärssimine mõjutab kehaomase progesterooni varusid, mis võib väljenduda drastilise muutusena meeleolus ja enesetundes. Hormoonravimid võivad muuta ka ajule oluliste toitainete tasakaalu. Kiirenenud tempos vähenevad hormonaalseks ainevahetuseks vajalike B-vitamiinide, magneesiumi ja tsingi varud, mõjutatud saab kilpnäärme funktsioonideks olulise seleeni ja türosiini tasakaal. Kilpnäärme probleemse talitlusega võivad omakorda kaasneda ärevushäired ja depressioon.

Sünteetiliste hormoonide kõrval mõjutavad aju tööks vajalike mineraalide ja vitamiinide taset ka maohappe blokeerijad. Ennekõike kannatab magneesiumi, tsingi, raua ja B12-vitamiini imendumine. B-vitamiinide puudujääk on sage kaasfaktor depressiooni vallandumisel. Magneesiumipuudus piitsutab tagant ärevaid mõtteid ja mentaalset rahutust.

Mõni soovitus aju turgutamiseks

  • Tarbige ohtralt värvilist toortoitu! Tehke värskelt pressitud toormahlu ja sööge külluslikke toorsalateid. Värske kuumutamata toit sisaldab ensüüme ja eluenergiat, mida termiliselt töödeldud toitudest ei leia. Kui kardate toore toidu jahedat hingust, tasakaalustage salateid kuuma õhkuvaid vürtse (kurkum, Cayenne, nelk, kaneel, ingver) sisaldavate kastmetega!
  • Tarvitage kinoad, spinatit, peeti ja goji-marju. Need taimed sisaldavad betaiini, mis aitab head tuju säilitada.
  • Hapendatud toitudes sisalduvad probiootilised bakterid toodavad lisaks B-vitamiinidele ja olulistele biomolekulidele ka rahulolutunnet tekitavat serotoniini. Võtke kasutusele teeseenejook (kombucha), avastage enda jaoks vürtsikas kimchi (Korea hapukapsas), turgutage end isetehtud hapendatud aedviljade või peedikaljaga. Hapendamine on omaette teraapiline tegevus – lõõgastab meelt ja kosutab vaimu!
  • Harilik naistepuna on näidanud uuringutes antidepressantidega samaväärset toimet, aga naistepuna kasutamisega ei kaasne ravimitele omaseid kõrvalnähte. Sarnaselt antidepressantidega tõstab ka naistepuna serotoniini taset. Naistepuna kasutades tuleb silmas pidada, et päikese mõjul võib see tekitada hüperpigmentatsiooni, samuti ei sobi see ürt neile, kes tarvitavad antidepressante, antibeebipille, verevedeldajaid või saavad keemiaravi. Naistepuna võib tarvitada nt ürditeena.
  • Kurkum on äärmiselt laiaspektrilise ravipotentsiaaliga vürts, millele on põhjust viidata pea iga terviseprobleemi puhul. Kurkumit on Hiinas aastatuhandeid soovitatud mustade mõtete ja depressiooni leevendamiseks. Nagu vähkkasvajad ja kroonilised haigused, nii kulgevad ka ajuga seotud tõved tasahilju hõõguva põletiku paistel. Kurkumiin on üks vähestest ainetest, mis on suuteline ajus miilavat põletikku efektiivselt pärssima. Kurkumis olevale turmeroonile omistatakse aju tüvirakke stimuleerivaid omadusi, mis teeb sellest vürtsist tänuväärse ravimtoidu ka neurodegeneratiivsete haiguste korral.
  • Kui olete teesõber, tarvitage oolongi teed, mis stimuleerib lõõgastava aminohappe GABA tootmist. Rahustav mõju on ka matcha-teel.
  • Läbi aegade on end hea ärevuselangetajana tõestanud sidrunmeliss. Melissiteed tuleks vaheldada teiste eelmainitud teedega, sest liigses koguses võib see hakata mõjuma vastupidiselt.
  • Rosmariin on traditsiooniliselt tuntud ajutööd ja mälufunktsioone parandava taimena. Rosmariini eeterlikke õlisid on aroomiteraapias kasutatud mentaalse võimekuse ja aju turgutamiseks. Ürt alandab edukalt stressihormoonide taset ja vähendab ärevust. Rosmariini eeterlikku õli võib lisada massaažiõlile ja kreemidele. Kasutage seda suurepärast taime ka värskel kujul toitude maitsestamiseks.
  • Trüptofaanirikkad toidud (kalkun, spiruliina, chia, Indiapähklid, tahhiini ehk seesamipasta jt) aitavad toota serotoniini ja peale mõnda vaheetappi ka unehormooni melatoniini. Kehasse saabub rahu- ja lõõgastustunne (tuletage meelde Ameerikas tänupühade ajal söödavat kalkunit, mis vägagi uinutavalt mõjub).
  • Sööge iga päev paar peotäit India pähkleid! Ortomolekulaarse meditsiini eestkõneleja dr Andrew Sauli väitel annavad India pähklid meeleolu kujundamisel sama efekti kui populaarne depressiooniravim Prozac (toimeaine fluoksetiin), kuid seda ilma kõrvaltoimeid ja sõltuvust tekitamata. Väide on seda veenvam, et Prozaci ja mõne teisegi uue põlvkonna antidepressandi (venlafaksiin, paroksetiin, nefasodoon) kliiniline efektiivsus on korduvalt tugeva kahtluse alla pandud.
  • Jooge ohtralt vett! Vett võib maitsestada marjade, ürtide, kurgi, apelsinilõikudega. Vee energiavälja saab paremaks muuta kristallide, šungiidi ning negatiivseid ioone tootvate pulkade/aluste abil.
  • Loorberilehe põletamine on äraproovitud võte ärevusilmingute leevendamiseks. Selleks tuleb sisse hingata loorberilehe lõhna. Ühe soovitusena pannakse loorberileht tuhatoosi põlema ning lahkutakse mõneks minutiks ruumist. Tagasi tulles on toas meeldiv aroom, mille sissehingamine täidab meeled rahuga. Ühtlasi leevendab loorber ka hingamisprobleeme (sobib allergiate ja külmetuse puhul). Aroomiteraapia võimalused meelerahu toomiseks ja lõõgastamiseks on nii üüratud, et teema nõuaks omaette peatükki.
  • Värske õhk! Parim, kui saaksite võtta metsavanni ehk jalutada metsas – värvide, lõhnade ja loodushäälte pillerkaares. Jaapani teadlased võrdlesid katses linnas ja metsas jalutavaid ärevikke – pärast jalutuskäiku oli metsas jalutajate stressihormoonide tase tunduvalt madalam kui linnas jalutajate oma. Auto heitgaaside, tuututamise ja inimeste nügimise saatel on nähtavasti päris raske lõõgastuda.
  • Minge valguse kätte, ärge sulgege end tuppa! Lihtsaim moodus eneseabiks on võimaldada oma kehale piisavalt päikesevalgust. Valgusel on serotoniini tootmist stimuleeriv toime.
  • Joogahingamine. Hea tervise eelduseks on õige hingamine. Ühtlasi on võrdlemisi raske sügavalt hingata ja samal ajal ärev olla. Ärevusilmingute leevendamiseks sobib suurepäraselt nn 4-7-8 hingamine. Alustage harjutust, hingates suu kaudu täielikult välja. Seejärel hingake rahulikult nina kaudu sisse, lugedes samal ajal neljani. Nüüd hoidke hinge kinni, lugedes samal ajal seitsmeni, ja hingake seejärel välja, lugedes kaheksani. Niisugune hingamine tasakaalustab kehas süsinikdioksiidi taset. Hingeldamine seevastu langetab süsihappegaasi taset ning muudab raskeks veres oleva hapniku vabastamise. Tekib nn Bohri efekt, mis häirib kudede hapnikuga varustamist.
  • Stress on absoluutselt kõikide haiguste puhul olukorda halvendav tegur. Pikaajaline stress tekitab kehas tasakaalutuse, mis on halvendavaks faktoriks kõikide tõbede patogeneesis. Võimalusi stressi langetuseks on tuhandeid ja igaüks võib oma soovidest lähtudes valida just selle, mis teda kõnetab. Lõõgastavad vannid eeterliku õli lummuses, küünlavalguse või päikesepaiste nautimine, värskes õhus jalutamine, metsajooks, armsamaga koos aja veetmine, hea raamat või film, sõpradega joodud ühine tee või koos kokkamine …
  • Toetage aju tasakaalustumist keha elektromagnetvälja korrigeerimisega! Käige võimalikult tihti paljajalu maapinnal, merevees ja liival. Võtke maaga ühendust kasvõi piknikutekil istudes. Keha elektromagnetilist välja aitab korrigeerida ka pulseeriva elektromagnetvälja ehk PEMF-teraapia, mis tõstab hüppeliselt rakkude hapniku omastamise võimet ja energiatootlikkust.
  • Keskenduge tänutundele! Päris tõsiselt! Positiivsetele mõtetele keskendumine ja tänutunde teadlik kultiveerimine aitab tõsta serotoniinitaset ajus. Võin veendunult kinnitada, et õnnetunne põhineb tänulikkusel. Meelde tuleb kaunis kujund tuntud filmist, kus soovitati selleks kasutada tänutundekivisid, aga miks mitte ka tänutundesõrmust vms. Igal hommikul, kui riidesse panete, pange taskusse ka mõned pisikesed “tänukivid” või sõrme sõrmus ning seda tehes tänage kõige selle eest, mis teie elus head on. Õhtul riidest lahti võttes võtke taskust ka kivid või sõrmest sõrmus ning seda tehes on teil jälle põhjust tunda tänu, et olete olemas. Ärge kiirustage, võtke tänule keskendumiseks aega. Uskuge – inimesi, asju ja väärtusi, mille eest ka kõige raskemal hetkel tänulik olla, on määramatult palju!

Hea uni on üheks olulisimaks teguriks tervise ja meelerahu taastamisel. Hoidke oma magamistuba keskmisest paar kraadi jahedam, katke kinni plinkivad kellad ja muusikakeskused ning kasutage vajadusel pimendavaid uneprille.Telefon ja arvutid tuleb ööseks kindlasti teise tuppa viia ja võimalusel WiFi välja lülitada. Vältige igati kiirgusallikate lähedust ajal, mil aju end taastab ja korrastab!

NB! Raskemeelsust ja ärevust aitavad vältida kümned kehaomased ained, vitamiinid, mineraalid ja taimsed lisandid. Enne tugevatoimeliste ravimite kasutusele võttu võiks abi otsida ka loodusest!

Autor: Liis Orav, integratiivne terviseterapeut-toitumisnõustaja

Allikas: Kirjastuselt Pilgrim ilmunud Liis Orava raamat “Toida oma tervist. Haiguste ennetamine ja tervise taastamine õige toiduvaliku ja loodusraviga”.

Raamatu peatükk ilmus Delfi Alkeemias 24.10.2017.