Ostukorv
Hea mälu, terav taip ja kiire reageerimisvõime on olulised igal elualal. Nüüd, kus kevad käes ja paljudel eksamid ees, tõuseb aju turgutamise teema veelgi aktuaalsemalt päevakorda. Niisiis, mida süüa ja mida juua, et pea hästi võtaks ja mälu ka pingelistel hetkedel alt ei veaks.
- Jooge rohkelt värsket vett! Inimene on elektriline olend – kõik meie kehas toimib hüdroelektrienergia baasil. Nii on see ka ajus, kus on vett lausa ca 80 protsenti. Piisava vee joomisega loome hea pinnase ärksale ajutööle. Uuringutes on selgunud, et dehüdratsiooni vältimine ja sage veejoomine võib mäluprobleeme tõhusalt vähendada.
- Nautige rohelist teed! Rohelise tee sisaldab looduslikku antioksüdanti nimega epigallokatehhiin-3 gallaat (EGCG), mis parandab nii kognitiivseid funktsioone kui mälu. Kolm tassi orgaanilist rohelist teed päevas on suurepärane võimalus mälu ergutamiseks. Rohelise tee kasutegur tõuseb aga taevasse, kui kombineerite jooki laimi või sidruniga.
- Krõbistage pähkleid! Aju toetava toidu puhul pole Loodus fantaasiale just palju ruumi jätnud – Kreeka pähkel sarnaneb ajule nagu kaks tilka vett. Olemas on mõlemad ajupoolkerad, nii suuraju kui väikeaju ja isegi kurrud ajukoores. Ootuspäraselt sisaldab „ajupähkel“ aju tõhusalt toitvaid Omega 3 rasvhappeid. Sööge igapäevaselt peotäis ajupähkleid – teie pea tänab teid!
- Turgutage aju C-vitamiiniga! C-vitamiini kõrgem tase veres on otseselt seotud kõrgema IQ-ga. Kaasake oma igapäevastesse smuutidesse ohtralt C-vitamiini sisaldavat astelpaju ja teisi Eestimaised marju. Sinna samasse tasuks lisada ka suur peotäis värskeid nõgese- või petersellilehti, mis on tunduvalt kõrgema C-vitamiini tasemega kui väsinud apelsinid. Sööge kiivit ja paprikat! Eriti innukad võiksid kasutusele võtta ka camu-camu pulbri – tegu on maailma kõrgeima C-vitamiini sisaldusega marjaga.
- Sööge rohkelt häid rasvu! Rasvad moodustavad aju kuivmassist ligi 60 % ning neljandik sellest on omakorda rääsumisele eriti vastuvõtlikud Omega 3 rasvhapped. Tarbige rasvaseid külmaveekalasid nt. heeringat ja turska ning kasutage oma salatites chia-, lina ja kanepiseemneid, mis sisaldavad lisaks headele rasvadele ka rasvhappeid rääsumise eest kaitsvat E-vitamiini.
- Sööge maksa ja muna! Piisava letsitiini olemasolu menüüs annab ajule tugevalt väge juurde! Apteegist letsitiini ostes kontrollige kindlasti, et tegu oleks GMO vaba tootega!
- Ärge maiustage liialt! Suhkrurikkad eined panevad aluse veresuhkru korratustele, mis põhjustavad mäluprobleemide kõrval ka kehakaalu tõusu. Järjest paisuva vööümbermõõduga kaasneb aga omakorda heaks mäluks olulise ajuosa, hippokampuse kahanemine.
NB! Kas teadsite, et unetus nõrgendab mälu ja tõstab dramaatiliselt dementsusriski?
Aastal 2003 avastasid teadlased, et uni muudab aju tsellulaarset struktuuri, ja aitab sõna otseses mõttes kaasa aju puhastumisele. Öö esimeses pooles, N3 ehk delta unefaasi ajal suurenevad ajurakkude vahelised vahed väidetavalt lausa 60% võrra. See muutus on vajalik selleks, et tserebrospinaalvedelik saaks arterite pulseerumise rütmis ajust välja uhtuda sinna ärkveloleku ajal kogunenud ainevahetusjäägid ja toksiinid.
Seega, mida rohkem unetust, seda rohkem nn. reostust ajus, seda rohkem gliiarakkude aktiveerumist ja põletikulisi muutuseid neuronites. Lootus jääb, et seda teadmist saab ära kasutada nii Alzheimeri kui Parkinsoni jt. neurodegeneratiivsete haiguste ravis.
Niisiis on õigel ajal magamaminek ja kvaliteetne uni lausa kohustuslik kõigile neile, kes tahavad nautida head mälu ja kõrget kognitiivset võimekust.
Ärksat taipu ja erksat meelt!
