Ostukorv
Arvatavasti on kõik kuulnud, et rasvane, suhkrune ja toitainetevaene söök ei tee kehale head. Küllap oleme kuulnud ka sellest, et laste kehad on täiskasvanute omadest õrnemad ja halbade ainete poolt kergemini kahjustatavad. Täiskasvanu väljakujunenud immuunsüsteem on tugevam ja seede-ensüümid toimivamad, laste pisikestes kehades aga ehitustegevus alles käib.
Ometi tabab teadlikku lapsevanemat söögikohtade lastemenüüsid ja lõbustusasutuste peopakette uurides reeglina õõvastus. Millega võiks põhjendada seda, et lastele pakutakse igal pool nagu kokkulepitult suhkrust nõrguvaid karastusjooke, oksüdeerunud rasvadega immutatud friikartuleid – kartulikrõpse ning kahtlastest lisaainetest tulvil viinereid? Kui täiskasvanutele mõeldud prae juurde eksib vahel ära ka mõni kurgi- ja tomatilõik, siis lastemenüüde puhul selle mõttetu pisiasjaga tavaliselt vaeva ei nähta. Sageli on kogu kaunidust veel ilmestamas rafineeritud taimeõlide * baasil valmistatud tubli portsjon majoneesi. Tundub nagu oleks lastele reserveeritud kogu menüü kõige toitainevaesemad toidud…
Me kõik tahame oma lastele parimat. Mis siis niisuguse uskumatu toiduvaliku tingib? Mugavus? Teadmatus? Hoolimatus? Sageli keelduvad peokohad ka kivinenult erandeid tegemast, viidates väljakujunenud tavadele ja reeglitele. Kes neid reegleid loob?
Nii peabki murelik lapsevanem selles situatsioonis „jalgadega hääletama“ ning valima peopidamiseks mõne teise koha, mis vastutuleku korras on nõus „erandeid“ tegema. Ma ei häbene tunnistamast, et luiskasin kord oma tütre tundlikuks allergikuks vaid selle pärast, et see tundus olevat ainus võimalus lõbustuskoha lastemenüü muutmiseks. Ma ei imestaks, kui varsti peaks sel puhul arstitõendi esitama, kui soovid, et laps oma sünnipäeval keeglit mängides täisväärtuslikku toitu sööks…
Minu jaoks pole küsimus mitte üksikus kartulikrõpsus, vaid põhimõttes: miks peaksid lapsed oma sünnipäeval, aga ka lihtsalt toredal päeval perega einestama minnes ebakvaliteetset toitu sööma? Miks ei võiks ka toitumisasutused ja peokohad panustada laste heaolule ning pakkuda rõhutatult tervislikku toitu? Lõppude lõpuks pingutavad nad teenuse kujundamisel ju oma klientide (ja ka laste) nimel, või kuidas?
Kui te olete kunagi laste sünnipäeval juhtunud lauale asetama suupärasteks lõikudeks lõigatud puuviljad ja krõmpsuvad porgandid-kurgid-paprikad, siis ei teki teil enam oma võsukeste maitse-eelistuste suhtes mingit küsimust. Lapsed hävitavad mahlased palad tänulikult ja loetud hetkedega.
Mis oleks, kui lastele mõeldud „beežides“ menüüdes asenduksid kantserogeensete akrüülamiididerikkad * kartulikrõpsud rikkalike puuviljavaagnatega ning rääsunud rasvas praetud laisad friikartulid vahetataks välja lastepäraste salatitega? Mis oleks, kui naatriumglutamaati*, sojavalku * ja liigpalju soola sisaldavad viinerid kaoksid ja nende asemel manifesteeruksid hoopis vaagnad dipikastmete-täisväärtuslike toidupaladega? Miks ei võiks pagaritööstused vähemalt ekstra lastele mõeldud torte ilma sünteetiliste lisa- ja värvaineteta teha?
Miks me ei võiks kõik koos pingutada oma laste parema tervise nimel?
————————————————————————————————-
Sõnaseletusi:
* Glükoosi-fruktoosisiirupi rohke tarvitamine võib esile kutsuda kõrgenenud triglütseriidide (vererasvade) ja kolesteroolitaset, mittealkohoolset rasvmaksa ning II tüübi diabeeti. Muude riskide seas võib see tekitada ka kõrgenenud kusihappetasemega kaasnevaid probleeme nagu südame-veresoonkonnahaigused, podagra jt.
* Rafineeritud taimeõlid on tööstuslikult ekstraheeritud, filtreeritud, desodoreeritud ja stabiliseeritud õlid, mis on minetanud peale algmaterjali iseloomustava lõhna ja maitse ka enamuse kehale vajalikkudest fütotoitainetest ja antioksüdantidest. Rafineeritud õlid sisaldavad külluslikult Omega 6 rasvhappeid, mis soodustavad liigses koguses põletike tekkimist, kõrgenenud kolesteroolitaset ja südame-veresoonkonna haigusi.
* Beež dieet/menüü on termin, mis on kasutusel mineraalide-, vitamiinide- ja antioksüdantidevaese toidu iseloomustamiseks. Beež dieet viitab värvidevaesele ja rasvast-suhkrust pakatavale nn. „laisale“ toidule, mis annab tühje kaloreid, kuid muul moel kehasse eriti ei panusta.
* Akrüülamiidid on kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid, mis tekivad tärkliserikka toidu kuumutamisel. Põhiliseks akrüülamiidide allikaks toidus on kartulikrõpsud, friikartulid, röstitud saiad-leivad ja küpsetised.
* Naatriumglutamaat ehk E621 kuulub erutusmürkide ehk eksitotoksiinide kategooriasse. Naatriumglutamaat tekitab ajus neuronite ülestimuleerimise, mille tagajärjel ajurakud kahjustuvad. Ühtlasi manipuleerib naatriumglutamaat aju küllastuskeskusega, pannes tarbija ahnemalt sööma, põhjustades kontrollimatut isu ja sellega kaasnevat võimalikku rasvumist.
* Geenimuundatud soja võib teadusuuringute hinnangul põhjustada vähkkasvajaid ja reproduktiivprobleeme. Geenimuundatud organismide tarbimist seostatakse ka allergia, toidutalumatuse ja põletikuliste haiguste (s.h. lekkiva soole sündroomi) ulatusliku tõusuga maailmas. Euroopas kasutatav soja pärineb põhiliselt USA-st, kus valdav enamus sojast on geenimuundatud. Sojavalku kasutatakse pea kõigis liha sisaldavates poolfabrikaatides ja valmistoitudes.
