Kuidas immuunsüsteemi viiruste perioodil toetada

Selle pildi alt-atribuut on tühi. Failinimi on imeilus-toit-1.png

Ajal, kui kõikjalt kostub  üleskutseid viiruse eest värisedes üksindusse varjuda, tasub meenutada,  et Emakesel Maal on viiruseid igal hetkel rohkem kui universumis tähti. Inimkond on  viirustega kokku puutunud iidsetest aegadest saadik ja kurioossel kombel panustavad kardetud haigustekitajad jõuliselt organismi nn. immuunharidusse.  Mitte ilmaasjata ei ole eksperdid korduvalt rõhutanud, et inimkond eksisteerib siiani mitte viiruste kiuste, vaid tänu neile.

Viirused eksisteerisid ammu  enne meid ja jäävad peale meid. Veelgi enam, viirused on loodud muteeruma, mis tähendab, et kunagi  ei saabu aega, mil iga viiruse iga mutatsiooni vastu oleks riiulilt võtta vaktsiin.  Meie parim võimalus on tagada endale võimalikult haiguskindel immuunsüsteem.

Sellest hoolimata võib meedias levivate soovituste  põhjal tekkida petlik illusioon nagu saaks immuunsüsteemi asendada maskide ja desopudeliga.  Kuni praeguse hetkeni on inimkond aga tervise loomisse panustanud sootuks teiste meetmetega, ja nimelt:  esiemade tarkuse, keha toetavate toiduvalikute, lähedaste toetuse ja värskes õhus viibimisega. 

Leidub  tuhandeid teadustöid, mis annavad aimu elustiilivalikute, toitainete, heade emotsioonide ja hapnikurikka keskkonna positiivsest mõjust immuunregulatsioonile. Alljärgnevalt olgu ära toodud mõned lihtsad näited sellest, kuidas organismi stressirohkel viirusteperioodil  kõige tõhusamalt tugeda.

Toitainelised defitsiidid tekitavad viletsatele geneetilistele eelsoodumustele ja haiguste vallandumisele sobiva taustsüsteemi. Needsamad puudujäägid loovad ka  viirustele  kõik mugavused pehme pesa punumiseks,  haiguse raskemaks  kulgemiseks ja pikalt  vinduvaks taastumisperioodiks.

  • D-vitamiin. D-vitamiin  on immuunsüsteemi dirigentvitamiin,  mis mängib olulist rolli nii kaasasündinud kui omandatud immuunvastuse kujunemisel.  D-vitamiinil on oluline mõju meie geeniekspressioonile ning  hoomamatult tähtis roll meie  immuunrakkude elujõulisuse  määramisel.

Teadusuuringute sõnul seab D-vitamiini madal tase inimesed kõrgemasse riski nakatuda viirushaigustesse. Ja  mitte ainult! Raportites on selgunud, et D-vitamiini madal tase tõstab ka viirushaigusega patsientide riski sattuda intensiivravipalatisse ning  viiruse tagajärjel surra.

Kui inimese D-vitamiini tase on alla 50 nmol/l, on tal kaks korda kõrgem risk haigestuda ka  Covid-19-viirusesse. See pole üllatav, sest nii madal D-vitamiini tase seadistab kõikvõimalike erinevate haiguste (k.a.  südamehaiguste,  rasvumise,  metaboolse sündroomi, autoimmuuntõbede ja kasvajate) suuremaks riskiks.

Ajal kui 50% eestlastest on kaaluga hädas, on oluline meeles pidada, et ülekaalulistel ja rasvunud  inimestel on kõrgem risk olla suuremas D-vitamiini  defitsiidis  ning suurem risk sattuda viiruste tagajärjel raskesse seisu.

Päikesevitamiini leidub pisut nii rasvases kalas, munakollases kui kalamaksaõlis. Defitsiidi korral tuleks aga kindlasti  juurde võtta ka õlibaasil lisandit. Kui palju D3-vitamiini päevas juurde võtma peaks, saab otsustada peale vereanalüüsi tegemist ning D-vitamiini hetkestaatuse välja selgitamist.

  • Tsink. Tsink on teine oluline toitaine, mille puuduse korral immuunsüsteem tõsiselt hätta jääb.  Tsink on möödapääsmatult vajalik infektsioonidega võitlevate  valgete vereliblede tootmiseks. Tsink takistab viiruste replikatsiooni rakkudes ja vähendab immuunsüsteemi ülereageerimisest tingitud  tsütokiinide tormi riski.  Piisav tsingitase tagab meile  normaalse  maitse- ja lõhnatundlikkuse, toitainete imendumise ja põletike kontrolli.

Organismi hea tsingitase aitab viirused  käeraudadesse aheldada ja vähendab nii ülemiste kui alumiste hingamisteede põletike riski ning  kopsupõletikust tingitud tüsistusi. Tsink on paljukordselt tõestanud oma tõhusust ka Covid-19 viiruse ennetamisel ja ravis.

Pikaajaline stress ja alkoholi liigtarvitamine vähendavad hoogsalt keha tsingivarusid. Ärevuse ja hirmude  õhkkonnas on  tsink seega kerge kaduma  ning see võib kätte maksta organismi haiguskindluse langemise näol. Nõiaringina toob seesama stress sageli kaasa ka seedeprobleemid ja  viletsama võimekuse omastada aluselisi mineraale (s.h. tsinki, magneesiumit, kaltsiumit jms).

Parimas vormis hästiimenduvat tsinki sisaldavad mereannid, s.h. kalad, krevetid, vähid ja vetikad ning liha. Tsinki pakuvad  lahkelt ka kõrvitsaseemned, kaunviljad, mustad seesamiseemned  ning maapähklid.

  • C-vitamiin. C-vitamiini positiivset  mõju erinevate viiruse (s.h. Covid-19 viiruse) taltsutamisel on kirjeldanud arvukad uuringud.  Meie immuunrakud sisaldavad ca 20 x rohkem C-vitamiini kui ülejäänud rakud.  On hästi teada, et C-vitamiini on hädasti vaja nii rakuimmuunsust vahendavate T-lümfotsüütide kui naturaalsete tapjarakkude tootmiseks ja aktiveerimiseks.

Parimad C-vitamiini allikad on tsitruselised, hapukapsas, kiivid, kibuvits, ebaküdooniad ning muidugi astelpaju. C-vitamiini sisaldab ka paprika, brokoli, lillkapsas ja ürdid (petersell ja tüümian).  Supertoitudena saab smuutisse segada C-vitamiinist nõrguvat orgaanilist  amla ja camu-camu pulbrit.  Viiruste perioodil on mõistlik juurde võtta ka kvaliteeset C-vitamiini lisandit.

  • Uni. Üks efektiivsemaid, kuid samas kõige sagedamini ignoreeritud mooduseid immuunsüsteemi toetamiseks  on  kosutav uni.  Pikaajalise  stressi tagajärjel  tekivad paljudel tõsised  probleemid lõõgastumisega, peas tiirlevad kinnisideed ja lakkamatud hirmud ei lase  rahuneda.  Öö möödub voodis  väherdes, uni on pinnapealne ja katkendlik.  Varem või hiljem hakkavad unehäired möödapääsmatult  mõjutama ka immuunsüsteemi löögivalmidust.

Pole ühtegi  purgist võetavat toidulisandit,  mis annaks sama häid tulemusi immuunregulatsiooni parandamisel kui pikk ja kosutav uni.  Hea uni on  äärmiselt oluline ka immuunarmeesse kuulvatele valgetele verelibledele.  Unehormoon melatoniin annab  lümfotsüütidele ja naturaalsetele tapjarakkudele energiasüsti, tõstab nende elujõulisust ja aktiivsust.

Hea une saavutamiseks tuleb sageli tõsiselt vaeva näha. Kindlasti ei maksa unetutel lootma jääda vaid  ravimitele, millega kaasnevad reeglina omad tõsised kõrvalmõjud.  Unehügieeni  aitavad parandada mõtete teadlik korrastamine,  ärevaks tegevatest meediakanalitest ja värelevatest ekraanidest hoidumine.  Suureks kasuks tulevad värske õhk, liikumine, hea raamat ja/või  soe vann. Miks mitte kasutada meele rahustamiseks ka individuaalselt  sobivaid eeterlikke õlid ja lõõgastavat magneesiumit. Seda viimast võib panna graanulitena  vannivette, määrida nahale  või võtta heas vormis suukaudselt sisse. Oluline on ka liighilisest söömisest hoidmine – öösel tahab puhata ka magu.

Ja lõpetuseks tasub meenutada, et avatud meel,  optimistlik hoiak ja isiklik soov oma tervisesse  panustada on  hindamatud  immuunsüsteemi toetajad.

Tervislikke valikuid! Olge hoitud!

NB! Artikkel ilmus Postimehe jaanuari eriväljaandes Tervise Meeter.