Ostukorv
Mulle meeldib holistiline mõtteviis, mille kohaselt loome oma keha ise. Iga valikuga, mida me sööme, joome, kehale määrime, mõjutame otseselt oma rakke. Meie keha on tundlik elektromagneetiine sensorsüsteem, kus kõik mõjutab kõike. On olemas ütlemine: keha on pühakoda. Ja pühakotta prügi ei viida. Tihti süüdistame oma viletsas tervises viiruseid, halba ilma, halbu geene, arvestamata seda, mida me ise oma elustiiliga endale teeme.
Näiteks on uuringud näidanud, et enne 20-ndat eluaastat antibeebipille tarvitama hakanud naistel on suurem tõenäosus kannatada ovulatsioonihäirete ja viljastumisprobleemide all ning haigestuda sagedamini rinnavähki.
Ka hormoonasendusravi pikk tarvitamine ei tule naise tervisele kasuks. Teaduslike uuringutega on tõestatud, et naistel, kes üle 5 aasta hormoonasendusravimeid kasutavad, suureneb rinna- ja munasarjavähi risk. Kui vähegi võimalik, võiks klimakteeriumivaeguste leevendamiseks muuta toitumisharjumusi ja kasutada sünteetiliste hormoonide asemel leebeid, taimseid alternatiive. Toitumisharjumuste muutmise kasuks räägib ka fakt, et põhiliselt taimetoitu söönud Jaapani naised ei teadnud, mida kujutavad endast üleminekuaja kuumahood, kuni ajani, mil nende menüüsse murdis sisse läänelik toitumisstiil koos rohke liha ja piimatarbimisega.
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on nii antibeebipillid kui hormoonasendusravi
juba 2005. aastal I grupi kantserogeenideks kuulutanud, reeglina sellest aga eriti ei räägita…
Tunne ksenoöstrogeene
Hormonaalsüsteemi korratusi põhjustavad ka ohtlikud kseno- ehk võõröstrogeenid – keskkonnas leiduvad kemikaalid, mis mimikeerivad organismis toodetavat naissuguhormooni östrogeeni, põhjustades ebakõlasid ja tervisehäireid. Kehavõõrad sünteetilised ksenoöstrogeenid kuhjuvad meie kehas ja võivad põhjustada fenomeni nimega östrogeeni domineerimine (ingl. k estrogen dominance), mis annab oma tubli panuse premenstruaalse sündroomi (PMS), endometrioosi, fibroidide, tsüstide, migreenihoogude, depressiooni, rinnavähi ja paljude teiste haiguste välja kujunemiseks.
Kõige enam uuritud ksenoöstrogeenid on ftalaadid, parabeenid ja bisfenool-A.
Ftalaadid (ingl. k. dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP või BzBP) on igapäevaolmes väga levinud. Ftalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena, aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel. Neid leidub kosmeetikatoodetes, mänguasjades, värvides, liimides, pestitsiidides ja põrandakatetes. Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust tõsiselt kahjustavad ained. Uuringud kinnitavad, et need ühendid tõstavad vähkkasvajatesse haigestumise riski, põhjustavad sünnidefekte ning tekitavad allergilisi nähtusid. Praeguseks on Euroopa Liit keelanud ära ftalaatide kasutamise alla 3-aastastele lastele mõeldud toodetes, kuid meie Tarbijakaitseamet korjab endiselt pidevalt müügilt ära Hiinas toodetud liigkõrge ftalaatidesisaldusega mänguasju.
Parabeene (ingl. k. butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben) kasutab kosmeetikatööstus laialdaselt, neid võib leida šampoonides, seepides ja kreemides säilitusainena. Läbi naha imenduvad need ühendid otse vereringesse, alustades seal ohtlikke kaskaadreaktsioone. Praeguseks on kinnitust leidnud parabeenide rasestumist takistav ning vähki haigestumist soodustav toime.
Ksenoöstrogeensete kemikaalide hulka kuulub ka salakaval bisfenool-A (BPA). See on on koduses majapidamises hästi levinud kemikaal, mida võib leiduda nii toidu säilitamiseks mõeldud plastpakendites kui ka veepudelites ja konservikarpide sisekihtides. Eriti ohtlikuks läheb asi, kui plastpudel päikese kätte jätta – temperatuurikõikumised stimuleerivad ksenoöstrogeenide väljalekkimist plastikust.
Juba mitu aastat tagasi kinnitasid loomkatsed bisfenool-A seotust rinna- ja eesnäärmevähiga, liigvarajase puberteedi avaldumisega, hormonaalse tasakaalutusega ning muutuste tekkimisega aju struktuuris.
Ksenoöstrogeenid ei kuhju meie organismi vaid ühe päeva või aastaga. Samas pole tänaseni piisavalt uuritud, millised muutused toimuvad kehas aastakümnete jooksul kuhjunud rasvlahustuvate mürkkemikaalide tagajärjel. Ega ka seda, mil moel mõjutab organismi paljude erinevate kemikaalide sünergiline toksilisus. Kui kokku arvestada plastpudelitest joodud vesi, õhus olevad plastiühendid, kosmeetika ja nahahooldusvahendite kaudu organismi imenduvad ained, hakkab üsna kõhe. Peaksime oma igapäevaste valikutega püüdma igati ksenoöstrogeene vältida – tervist ei saa hoida pelgalt taimeteed juues.
Hormonaalsüsteemile mõjub halvavalt ka liigne herbitsiidide ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses. Eriti kurvaks teeb USA hiigelkorporatsiooni Monsanto poolt loodud taimemürgi Roundup-i kasutamine Eestimaa põldudel. Roundupi aktiivaine on glüfosaat, mis põhjustab suuri endokriinseid kõrvalekaldeid nii inimestel kui loomadel. Glüfosaadil on tõendatult neurotoksiline ja teratogeenne (loodet kahjustav) mõju. Meie kõik (ennekõike aga rasedad naised) peaksime kindlasti hoiduma niisuguste taimemürkidega kokkupuutumast!
NB! Kuula Tartu Ülikooli emeriitprofessor Anne Luigega tehtud intevjuud taimekaitsemürkide ja glüfosaadi mõjudest loodusele ja meie tervisele siit.
Salakaval soja ja teised fütoöstrogeenid
Sojatooteid meestele ja östrogeeni domineerimisega hädasolevatele naistele ei soovitata, sest sojauba sisaldab palju taimseid ehk fütoöstrogeene, mis samuti hormonaalsüsteemi mõjutavad. Keskajal tarvitasid mungad sojat libiido tõhusa allasurujana. Üldse soovitatakse tarvitada vaid fermenteeritud sojatooteid – misot, nattot, tempehit, sojakastmeid, mitte aga isoleeritud sojaproteiini ega sojapiima.
Ka rasedatele on sojatoodete tarbimine pigem vastunäidustatud, kuna soja fütoöstrogeenid genistein ja daidzein võivad mõjutada loote endokriin- ja reproduktiivsüsteemi. Mõjud võivad ilmneda alles murdeeas, näiteks liigvarase puberteedi ja tsükliprobleemidena tütarlastel või hilisema puberteedi, viletsama spermakvaliteedi ja madalama kognitiivse võimekusena poistel. Mõõdukat sojatarbimist võib siiski soovitada üleminekueas, mil naistel östrogeeni tootmine organismis väheneb. Kuna soja mõjutab kilpnäärme funktsioone, tuleks soja suhtes valvsust ilmutada ka kilpnäärme alatalitluse all kannatavatel inimestel. Soja baasil rinnapiimaasendajate jootmist imikutele on seostatud hilisemate endokriinsete häirete ja hormonaalsete kõrvalekalletega.
Soja tarbimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata selle kaunvilja puhtusele ja välistada toidust GMO soja, mida seostatakse nii väärarengute, vähi, maksa- ja neeruprobleemide ja paljude teiste ohtlike konditsioonidega. Kuna Euroopa saab enamuse oma sojast Ameerika Ühendriikidest, kus üle 90% sojast on geenimuundatud, siis võivad puhta soja otsingud osutuda päris raskeks.
Östrogeeni jäljendavaid fütoöstrogeenseid ühendeid leidub lisaks sojatoodetele veel paljudes taimedes. Nii näiteks kasutati granaatõuna seoses selle östrogeensete omadustega juba vanas Kreekas kontratseptiivina ja raseduse katkestamiseks. Ka kohv on fütoöstrogeense mõjuga: uuringud on näidanud, et 4-5 tassi kohvi joomine päevas tõstab tsükli follikulaarses faasis estradiooli (üks östrogeeni vorm) taset isegi kuni ca 70% võrra. Seega tuleks liigse östrogeeni taseme või rasestumisega hädas olevatel naistel rohke kohvitarbimisega ettevaatlik olla. Uuringud on sedastanud muu hulgas seose kohvijoomise ja östrogeenretseptor-positiivse rinnavähi riski suurenemise vahel.
Kuidas hormonaalsüsteemi toetada?
1) Söö orgaaniliselt kasvatatud mahetoitu. Kapsad, naeris ja redis, samuti tsitrusviljad
parandavad östrogeensete ühendite ainevahetust, neid võiks tarbida igapäevaselt.
2) Söö kiudainerikast toitu – kiudaine aitab siduda ja kehast välja viia toksilisi ainevahetusjääke, liigset östrogeeni ja kolesterooli.
3) Väldi konserveeritud ja plastikusse pakendatud toitu.
4) Ära kuumuta ühtegi toitu selleks mitte ettenähtud plastnõus, väldi toidu soojendamist mikrolaineahjus.
5) Ära jäta plastpudeleid päikese kätte.
6) Ära kasuta suvalisi plastkarpe toidu säilitamiseks. Eriti kahjulik on rasvaste toitude selleks mittesobivates plastkarpides säilitamine, sest plastis sisalduvad võõröstrogeensed ühendid on rasvladestuvad. Loe plastmaterjalist pakendite kohta siit.
7) Hoidu ftalaate sisaldavast kodukeemiast, pesuainetest ja –pehmendajatest.
8) Piira otsustavalt petrokemikaale (ehk naftapõhiseid kemikaale) sisaldavate kosmeetikavahendite tarbimist. Lisalugemist siit.
9) Jälgi, et igapäevamenüüs oleks piisavalt olulisi mikrotoitaineid – B-grupi vitamiine, samuti tsinki, magneesiumi ja Omega-3 ning GLA rasvhappeid.
10) Hoia veresuhkur tasakaalus. Hoidu lihtsüsivesikutest (rafineeritud valgest suhkrust ja jahust). Rohkem infot siit.
———————————————————–
NB! Individuaalsete probleemide, küsimuste ja nõustamissoovi korral saab ühendust võtta meiliaadressil Liis@toitumistarkus.ee
