![Eestlaste hulgas tundub ikka veel olevat päris palju neid, kes avokaadot kunagi isegi maitsnud pole. Ja õige kah, lõppude lõpuks on tegu ju eksootilise viljaga, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Samas söövad eestlased iseenesestmõistetavalt banaane ja apelsine, kuigi needki meie tagaaedades just ei voha. Ärgem laskem end kauem skeptitsismist pimestada ja andkem avokaadole võimalus […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/07/avokaaaaaa-190x190.jpg "Avokaado – südame, aju ja viljakuse supertoit")
Eestlaste hulgas tundub ikka veel olevat päris palju neid, kes avokaadot kunagi isegi maitsnud pole. Ja õige kah, lõppude lõpuks on tegu ju eksootilise viljaga, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Samas söövad eestlased iseenesestmõistetavalt banaane ja apelsine, kuigi needki meie tagaaedades just ei voha. Ärgem laskem end kauem skeptitsismist pimestada ja andkem avokaadole võimalus […]
![Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi?!? 10 aastat tagasi kirjutasin pikema artikli nätsus sisalduvatest ainetest, s.h. titaandioksiidist (E171), mida teati juba tollal “potentsiaalselt” kantserogeense ainena. Ja ei läinudki rohkem kui 9 aastat (!) kui E171 toidus keelustati:) Nätsuartiklis rääkisin ka sünteetilisest magusainest nimega aspartaam (E951). Juba aastal 2014. a avaldatud uuringus kutsuti üles kiirele reageerimisele, […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/06/image-3-190x190.png "Aspartaam – diabeedi ja metaboolse sündroomi riski tõstev sünteetiline magusaine")
Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi?!? 10 aastat tagasi kirjutasin pikema artikli nätsus sisalduvatest ainetest, s.h. titaandioksiidist (E171), mida teati juba tollal “potentsiaalselt” kantserogeense ainena. Ja ei läinudki rohkem kui 9 aastat (!) kui E171 toidus keelustati:) Nätsuartiklis rääkisin ka sünteetilisest magusainest nimega aspartaam (E951). Juba aastal 2014. a avaldatud uuringus kutsuti üles kiirele reageerimisele, […]
![Iga 3 sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Tundub uskumatu? Aga see on tõsi! Neurodegeneratiivsed haigused on 21. sajandi kollektiivne õudusunenägu:( Kui 2020. aastal elas maailmas üle 55 miljoni dementsusega inimese, siis praeguse trendi kohaselt kahekordistub see arv iga 20 aastaga, jõudes 2030. aastaks 78 miljonini ja 2050. aastal 139 miljonini. Mõelgem sekundiks nende […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/06/image-1-190x190.png "Ajuhaigused – 21. sajandi kollektiivne õudusunenägu:(")
Iga 3 sekundi tagant saab maailmas keegi dementsuse diagnoosi. Tundub uskumatu? Aga see on tõsi! Neurodegeneratiivsed haigused on 21. sajandi kollektiivne õudusunenägu:( Kui 2020. aastal elas maailmas üle 55 miljoni dementsusega inimese, siis praeguse trendi kohaselt kahekordistub see arv iga 20 aastaga, jõudes 2030. aastaks 78 miljonini ja 2050. aastal 139 miljonini. Mõelgem sekundiks nende […]
![Tumerohelisi lehtvilju nimetatakse sageli halvustavalt jänesetoiduks. Eriti “pika hambaga” suhtuvad roheliste lehtede söömisse tihti just mehed, mis on kummaline, sest seesama nn. jänesetoit on sõna otseses mõttes võimsaim looduslik Viagra:) Jänesed ongi ju viljakuse ja seksuaalse särtsakuse sümbolid, niisiis vaadakem, mida nad söövad:) Seksuaalne erutus sõltub suuresti heast vereringest ning see omakorda ühest olulisest gaasist, […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/05/image-33-190x190.png "Looduslik Viagra või jänesetoit?")
Tumerohelisi lehtvilju nimetatakse sageli halvustavalt jänesetoiduks. Eriti “pika hambaga” suhtuvad roheliste lehtede söömisse tihti just mehed, mis on kummaline, sest seesama nn. jänesetoit on sõna otseses mõttes võimsaim looduslik Viagra:) Jänesed ongi ju viljakuse ja seksuaalse särtsakuse sümbolid, niisiis vaadakem, mida nad söövad:) Seksuaalne erutus sõltub suuresti heast vereringest ning see omakorda ühest olulisest gaasist, […]
![Roosa sink ja vorst – mõnus algus päevale…? Üks oluline põhjus, miks peaksime minimeerima oma menüüs tööstuslikult töödeldud lihatooted, on sinkidesse, vorstidesse jms soolastesse valmistoodetesse lisatavad nitritid ja nitraadid (E249-E252). Nendest lisaainetest tekivad mao happelistes tingimustes amiinidega kokkupuutel kantserogeensed ehk vähkitekitavad ühendid nitrosamiinid. Nitrosamiinid võivad moodustuda ka juba toidu valmistamisel ja toidu töötlemisel. Kuumtöötlemine temperatuuril […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2023/05/image-26-190x190.png "Sünteetilised nitritid ja nitraadid tõstavad vähiriski")
Roosa sink ja vorst – mõnus algus päevale…? Üks oluline põhjus, miks peaksime minimeerima oma menüüs tööstuslikult töödeldud lihatooted, on sinkidesse, vorstidesse jms soolastesse valmistoodetesse lisatavad nitritid ja nitraadid (E249-E252). Nendest lisaainetest tekivad mao happelistes tingimustes amiinidega kokkupuutel kantserogeensed ehk vähkitekitavad ühendid nitrosamiinid. Nitrosamiinid võivad moodustuda ka juba toidu valmistamisel ja toidu töötlemisel. Kuumtöötlemine temperatuuril […]
Ostukorv