OstukorvKindlasti oled kuulnud, et soolestikus olevad bakterid määravad paljuski ära nii sooletrakti kui ka kogu tervise üldseisundi. Antibiootikumid ja muud arstirohud, aga ka valed toiduvalikud ehk töötlemise käigus toitainetest tühjaks pumbatud toit, stress, alkoholi liigtarbimine, haigused – kõik need mõjutavad bakteriaalset kooslust ja seega kogu tervist.
Teraviljad – kasulikud või ohtlikud?
Nähtavasti oleme kõik kuulnud, et valges jahus puuduvad elementaarsed toitained, mida keha vajab ning halvemal juhul võib töödeldud jahu ka haiguste tekkimist soodustada. Täisteratooteid seevastu esitletakse kui tervisetoitu, kuigi ka nende tarvitamisel tuleks teatud aspektidest teadlik olla.
Ketogeenne dieet ja vähiravi
Kuuldavasti on paljud vähihaiged oma haigusest üle saanud just ketogeense dieedi abil, mis kutsub üles loobuma süsivesikutest ja asendama need tervislike rasvade ja valguga. Loomkatsed on näidanud, et hiired, kes pandi süsivesikutevabale dieedile paranesid üliagressiivsest, metastaatilisest vähist isegi paremini kui need hiired, keda raviti kemoteraapia abil. Meie normaalsed rakud on metaboolselt paindlikud ja suudavad vajadusel […]
Kuidas tomatist viimast välja pigistada…:)
Me kõik teame, et tomatid on külluslikult vitamiine sisaldav tervisetoit. Muu kõrval on tomatites ka rikkalikult antioksüdante, näiteks lükopeeni, mis toimib vähivastaselt (eriti tõhus eesnäärmevähi vastu) ja vähendab insuldi riski. Kuid tomatite valimisel tuleb meeles pidada paari tähtsat põhimõtet:
Lihasöömine pani inimese aju kasvama – müüt või tegelikkus?
Teatud ringkondades võib sageli kohata väidet nagu oleks lihasöömine inimese aju kasvama pannud. Kui see on nii, siis tekib küsimus, miks ei ole lihasööjad loomad nii kaugele arenenud kui näiteks primaadid? Samas on delfiinide frontaalsagarad on isegi kõrgemini arenenud kui inimestel, ja lihasööjad pole delfiinid mitte…