OstukorvEestlaste hulgas tundub ikka veel olevat päris palju neid, kes kunagi avokaadot maitsnud pole. Ja õige kah, lõppude lõpuks on ju tegu eksootilise viljaga, mis on pärit Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Samas söövad eestlased iseenesestmõistetavalt banaane ja apelsine, kuigi needki meie tagaaedades just ei voha. Ärgem laskem end kauem skeptitsismist pimestada ja andkem avokaadole võimalus – ta väärib seda kuhjaga.
Avokaado (Persea americana) on tuntud ka kui alligaatori pirn (NB! Hea idee mälumänguküsimuseks!) Iidsed asteegid pidasid avokaadot viljakuse supertoiduks, maiad aga kasutasid seda kaunist vilja afrodisiaakumina. Tänapäevaks on avokaadosid rohkem kui 80 erinevat liiki.
Mis puutub avokaado toitainelisse profiili, siis võib nii mõnelegi üllatusena tulla fakt, et see taimseks võiks kutsutud vili sisaldab tegelikult küllaldaselt nii lahustuvat kui lahustamatut kiudainet – teisisõnu aitab avokaado söömine kaasa sooletrakti puhastumisele ja seedimise kiirendamisele. Avokaados on märkimisväärselt hormonaalsüsteemile ülivajalikku B6-vitamiini, aga ka rasvu rääsumise eest kaitsvat E vitamiini. Muu kõrval on E-vitamiin ülioluline ka aju terviseks – teatavasti moodustavad rasvad aju kuivmassist ligi 60 %, neljandik sellest on omakorda rääsumisele eriti vastuvõtlikud Omega 3 rasvhapped. Hiljutises Alzheimerit käsitlevas uuringus jõuti järeldusele, et E-vitamiini suured kogused aitavad haiguse progresseerumist edukalt aeglustada.
Lisaks E-vitamiinile on avokaados olulisel määral luude ja kaltsiumi ainevahetuseks vajalikku K-vitamiini. Oma kõrge folaadisisalduse poolest peaks avokaado kaunistama kõikide lapseootel naiste menüüd. Südamehaigetel on kasulik meelde jätta, et avokaado sisaldab ligi kaks korda rohkem südant turgutavat kaaliumit kui banaanid, viljas sisalduvad monoküllastamata rasvad aga aitavad tõsta nn. hea kolesterooli taset. Avokaado parandab maksa tööd ning pärsib ja hävitab suuõõnevähki
Viljas on vaid väheses koguses fruktoosi, see eest võib sealt aga leida rakkudele kaitset pakkuvat C-vitamiini. Teadustöös leiti, et avokaado lisamine võimaldab meil toidust 3-5 korda rohkem rasvlahustuvaid karotinoide omastada. Karotinoidide hulka kuulub ka avokaados olev luteiin, mis kaitseb arteri seinu kolesterooliladestuste eest, hoides ära ummistumise ning vähendades infarktiohtu. Samuti pakub luteiin kaitset silmahaiguste, sealhulgas maakula degeneratsiooni vastu.
Avokaadot võib püreerida beebitoiduks, kasutada hõrguks võileivakatteks, lisada salatitele ja magustoitudele. Miks mitte kombineerida puuviljast üks taevalikult tervislik sokolaadikreem? Kui avokaado koos kookosrasvaga vahtu lüüa saab sellest võrratu lehmapiimavaba vahukoore, samas sobib vilja muu rasva asemel kasutada ka küpsetamisel ja kastmetes.
Kõige tuntum on aga avokaadost tehtud guacamole – dipikaste, mida saab süüa nii salatikastmena, juurviljakangide kui krõpsudega (NB! Krõpsud valmistab tervisele pühendunud blogilugeja muidugi lehtkapsast, rooskapsast või peedist;)). Guacamole tegemiseks kombineeritakse pehme avokaado punase sibula, küüslaugu, oliivõli, tomati, koriandri ja sidrunimahlaga. Eriti aplad maiasmokad pistavad avokaado põske aga enne, kui sellest midagi valmistada jõuab. Kõige paremini maitseb see paari tera Himaalaja soolaga, lusikaga otse koorest süües. Kui hõrk viljaliha söödud, saab avokaado kivi kunstilise palangu käigus veel ka kenasti ära kaunistada…
Kes ka selle kiidulaulu järel avokaadot ikka veel süüa ei julge, võib rõõmustada oma nahka. Avokaadost tehtud näomask toidab ja hellitab, sisaldades ühtlasi ka ultraviolettkiirguse vastast looduslikku päikesekaitsevahendit. Avokaadovõiet võib kasutada ka turgutava juuksemaskina – viljas olevad õlid panevad juuksed läikima ning teevad peanahale pai.
NB! Võrreldes teiste puu- ja aedviljadega pritsitakse avokaadot minimaalselt, seda seoses sitke ja kahjuritele mitteapetiitse koorega. Niisiis saavad avokaadot suhteliselt kerge südamega nautida ka mahe-usku inimesed.
