Ostukorv
Kindlasti oled kuulnud, et soolestikus olevad bakterid määravad paljuski ära nii sooletrakti kui ka kogu tervise üldseisundi. Antibiootikumid ja muud arstirohud, aga ka valed toiduvalikud ehk töötlemise käigus toitainetest tühjaks pumbatud toit, stress, alkoholi liigtarbimine, haigused – kõik need mõjutavad bakteriaalset kooslust ja seega kogu tervist.Probiootilised bakterid aitavad meie kehas toota K- ja B-vitamiine, närvivahendusaineid ning muid tähtsaid biokemikaale. Samuti kaitsevad nad organismi haigustekitajate eest, nii näiteks stimuleerib kõigile tuntud bakter lactobacillus meie immuun- ja õgirakke haigustekitajatega võitlema.
On põnev fakt, et kolmandast raseduskuust alates muutub oluliselt ka rasedate naiste 
seedekulgla mikrofloora liigiline koosseis. Kui muudel juhtudel osutaks seesugune muutus diabeediohule, siis raseduse ajal aitavad mikrofloora uus seisund vere glükoositaset ja soodustada rasvkoe teket, mis kindlustab omakorda lootele stabiilse toiduvaru. Soolestikus olevate bakterikoosluse muutumine aitab kasvatada kaalu ja aeglustada ainevahetust, mille tulemuseks ongi loote arenguks ideaalne metabolismi kiirus.
Hiromi Shinya kirjutab oma raamatus „Mikroobifaktor“ bakteritest nii: „Inimese soolestikus on umbes 20% kasulikke, 30% kahjulikke ja 50% vahepealseid baktereid. Soolestiku seisu kujundamisel mängivad kõige suuremat rolli just need vahepealsed bakterid. Kui kahjulike bakterite osakaal tõuseb, asuvad need nn. vahepealsed mikroobid patogeenide poolele ja suurem osa soolestikus elavaid mikroorganisme käitub seega kahjulike bakteritena, lagundades seedimata toitu ja tekitades gaase. Taoline ebasoodus keskkond hakkab ajapikku soolestikku kahjustama ja haigusi tekitama.
Teisalt, kui kasulike bakterite osakaal kasvab, liituvad vahepealsed bakterid hoopis nendega, tänu millele elutseb soolestikus hulgaliselt häid baktereid ja sooletrakti tervis paraneb ajapikku. Sellise mikroflooraga inimene elab tõenäoliselt kaua ja hästi nii vaimselt kui füüsiliselt. Niisiis on vahepealsed bakterid otsekui tegelased, kes pole otsustanud, millise erakonna poolt valimiste ajal hääletada.
Kõige paremini aitab meil ülejooksikutest baktereid oma erakonna poolt hääletama innustada just hapendatud toitude söömine. Parimateks fermenteeritud toitudeks on kasulikust piimhappest pungil hapukapsas, hapukurk, naturaalne maitsestamata biojogurt ja keefir, samuti Vene köögist hästituntud hapendatud köögiviljad, mida meil Eestis just sagedasti ei tehta, aga võiks… Hapendatud imejookide hulka kuulub ka Tiibetist kombucha – hapendatud teeseene jook, mis nõukogude ajal ka Eestis päris populaarne oli. Samuti on probiootilistele bakteritele oluline, et neil oleks piisavalt kiudainerikast toitu ehk prebiootikume.
Muidugi 
võib probiootikume osta ka pakis, kuid bakteriaalne mitmekesisus kinnitab kanda just sageli söödavate hapendatud toitude kaasabil. Toiduvalikutega saab bakteriaalseid “valijaid” kenasti innustada, seega tehke reklaami ja kihutustööd läbimõeldult. 🙂
NB! Täna, 6. märtsil, räägime Maa ja Taeva Heaolukeskuses, Tallinnas lähemalt erinevate seedeprobleemide põhjustest, ennetamisest ja leevendamisest toidu ja loodusravi abil. Rohkem infot loengu kohta leiab siit: https://www.facebook.com/events/171730303590923/
