Ostukorv
Ei ole võimalik, et muidu hästi toimivas organismis läheks ühel hetkel viletsaks mälu või vallanduksid paanika, ärevus ja depressioon. Nii nagu ei saa keeta paja ühes otsas paksemat suppi, pole ka võimalik, et närvisüsteemiga seotud probleemid oleksid lokaalsed ja väljenduksid vaid ühes kohas.
Psühhiaatriliste ravimite (antidepressantide, rahustite jms) džunglisse viskumisega kaasneb ohtralt erinevaid riske, pikaajalisi kõrvaltoimeid ja hilisemaid sõltuvusilminguid. Kahjuks pole eriti leida uuringud selle kohta, et antidepressantide tarvitamine pikas perspektiivis samalaadse probleemi kordumist vältida aitaks.
Rahustite (nt. bensodiasepiini) tarvitamisega seostatakse hilisemaid probleeme ajufunktsioonidega. Muu hulgas on sedastatud rahustite tarvitamise seos Alzheimeri tõve i.e. dementsuse vallandumise kõrgema riskiga – mida pikema perioodi vältel ravimit kasutatatakse, seda on suurem on hilisema vanadusnõtruse risk.
Korrelatsioon ei tähenda veel põhjuslikkust. Ehk on rahustite tarvitamine hoopis märk sellest, et ajus on juba alguse saanud muutused, mis viivad hiljem mõne tõsise neurodegeneratiivse haiguse diagnoosini.
Kuidas oma aju toita ja kaitsta, loe edasi minu raamatust “Toida oma tervist” .
Mõne lihtsa soovituse närvisüsteemi toetamiseks leiab ka siit:
