Enamik tervisehuvilisi on kindlasti kuulnud imelugusid õunaäädika ravivõimete kohta. Samas võib sageli kohata ka skepsist ning kuulda õudusjutte makku söövitatud aukudest ja kahjustatud soolestikust. Alles hiljuti juhtusin lugema artiklit, kus tuntud Eesti vanema generatsiooni toitumisguru soovitas õunaäädikast suure kaarega mööda käia, kuna see pidavat ära tapma soolestikus elavad head bakterid. Samas tuleb meelde, et varem on ta sõna võtnud ka võilillede olematu ravitoime teemal, hoolimata sellest, et taime on aastatuhandeid edukalt kasutatud nii Hiina kui Araabia meditsiinis ning et Pubmedi andmebaasis on hulk (loe 669 tk) teadusuuringuid, mis omistavad võilillele vähi-, diabeedi- ja põletikuvastast toimet. Hmmm… Aga kuidas jääb ikkagi õunaäädikaga?
Kõigepealt tuleks määratleda kvaliteetse õunaäädika kriteeriumid ja nimelt: õige õunasiidriäädikas on tehtud õunamahlast ja mitte õunapressimisjääkidest; see on valminud ilma sünteetiliste lisanditeta ning on ilmtingimata ja ainult klaaspudelis, kuna plastpudelist lekiks pudeli happelisse sisusse endokriinsüsteemile mürgiseid aineid. Kvaliteetne õunasiidriäädikas on orgaaniline, filtreerimata ning sisaldab kilejat sadet, mis koosneb atsetobakterite poolt toodetud valgumolekulidest, ning on ühtlasi märgiks elusast tootest.
Vastupidiselt kohati levivale pseudoteadusele ei ole õunaäädikas eriline kaaliumiallikas. Samas sisaldab pastöriseerimata ja filtreerimata õunasiidriäädikas mitmeid jälgmineraale, lahustuvat kiudainet pektiini, kasulikke bakterid ning ensüüme, mis aitavad kaasa seedimisele ning toidavad soolestiku head mikrofoorat. Äädika pastöriseerimine kaotab enamuse sellest „paradiisiaiast“, seega kui soovite õunaäädikat kasutada pigem ravimtoidu kui puhastusvahendina tuleks toodet hoolega valida.
Õunasiidriäädikas on kuulus oma kaalu langetavate omaduste poolest, mis polegi eriti üllatav, kuna see aitab tasakaalustada veresuhkru taset. Leidub päris palju tõendusmaterjali äädika insuliinitundlikkust parandava mõju kohta.
- a avaldas American Diabetes Association uuringu, mis näitas, et äädika tarbimine enne söögikordi aitas kontrollida veresuhkrut nii tervetel inimestel, eeldiabeetikutel kui II tüübi diabeedi puhul. Võrreldes platseebogrupiga paranesid glükoosimarkerid kõigil kolmel grupil. II tüübi diabeedi korral langes veresuhkrunäit ca 25% võrra, kõige positiivsemad tulemused olid aga eeldiabeetikutel, kelle markerid paranesid lausa poole võrra.
2007 a avaldatud uurimus näitas, et vastu ööd tarbitud õunaäädikajook parandas hommikusi veresuhkrunäite 4-6% võrra. Äädika positiivne mõju tühja kõhu veresuhkrule (1, 2, 3) võib tuleneda ennekõike sellest, et atseethape pärsib suhkruid lagundava ensüümi disahharidaasi aktiivsust.
Õunaäädikal on veel rohkesti tervist toetavaid omadusi, ennekõike tuntakse seda seedimise toetajana, mineraalide imendumise parandajana ning refluksi leevendajana. Õunaäädikas on võimekas abistaja nahaprobleemide ja -defektide korral ning aitab taastade kudede pH tasakaalu (nt. päikesepõletuse korral). Õunaäädikas sobib halbade lõhnade eemaldamiseks, liigse higistamise puhul, detoksvannideks, akneraviks ja juuste loputamiseks. Õunaäädikas on kiireim kodune ravivõte põiepõletiku puhul ning sapikividest tingitud spasmide ennetamiseks-leevendamiseks, suurepärane abivahend kõrge kusihappe taseme langetamiseks/podagra atakkide leevendamiseks, kolesterooli optimeerimiseks ja kõrge vererõhu korral.
NB! Õunaäädikat ei saa soovitada maohaavade puhul ning kahtlemata pole kellelgi mõistlik seda ilma lahjendamata seespidiselt tarvitada. Klaasitäie sooja vee kohta sobib alustuseks panna 1-2 tl õunasiidriäädikat, ajapikku võib kogust kasvatada ka 1-2 spl-ni. Jooki on soovitav tarbida hommikuse äratustoonikuna ning soovi/vajaduse korral ka enne teisi suuremaid söögikordi. Need, kel veresuhkruga probleeme ei ole, võiksid kindlasti proovida soojendavat õunaäädika-blackstrap melassi vett või vana head klassikalist õunaäädika-meejooki.