Ostukorv
Viimasel ajal on kuidagi nii sattunud, et järjest rohkem postitusi keskendub mitte niivõrd toiduteemadele, kuivõrd tervisemõjutustele, mis tulenevad meie elustiilivalikutest ja keskkondlikest faktoritest.
Viimane suurem uudis naiseks olemisega kaasnevate ohtude vallas tuli oktoobri lõpus, mil avaldati Argentiina La Plata Ülikooli Socio-Environmental Interaction Space (EMISA) uurimus, mis keskendus puuvilla sisaldavatele hügieenitoodetele. Uuringu tulemusi esitleti Buenos Aireses kolmandat korda aset leidnud rahvusvahelisel kongressil Doctors for Fumigated Communities.
Selgus, et 85% tampoonidest ja puuvilla sisaldavatest hügieenisidemetest sisaldavad glüfosaati, tuntud taimekaitsemürki, mis on Maailma Tervisehoiu Organisatsiooni (WHO) poolt juba mõnda aega tagasi potentsiaalselt vähkitekitavaks kuulutatud. WHO-st tunduvalt reaktsioonilisemalt meelestatud ringkonnad nimetavad glüfosaati aga mitte potentsiaalseks kantserogeeniks, vaid sõna otsese mõttes biotoksiiniks, millega kaasneb närvisüsteemi- ja autoimmuunhaiguste suurenenud risk, viljatus, neeru- ja põievähi riski suurenemine ning teratogeenne ehk lootesurmi ja väärarenguid põhjustav mõju. Sellega glüfosaadi masendavad „imeteod“ kahjuks ei lõpe, mürki seostatakse ka soolehattude kahjustuse, liigse lima ja lekkiva soole sündroomi tekitamise, mikrofloora häirete ja detoksiks vajalike ensüümide kahjustustega.
62% uuritavatest tampoonidest ja sidemetest sisaldasid AMPA-t, glüfosaadi mürgist keskkondliku metaboliiti. Samas selgus vati ja marli analüüsimisel, et siin erandeid polnud – iga viimne kui analüüsitud marlisidemerull ja vatitups sisaldas vähkitekitavat taimekaitsemürki. Kõik testimisel kasutatud tooted olid ostetud Argentiinast.
Uuringu tulemused on seda dramaatilisemad, et marlit ja vatti kasutatakse ju haavahoolduses, eeldades a priori, et tegu on steriilsete toodetega. Samas võivad vahendid olla aga reostunud kantserogeense ainega, mis satub haavade ja naha kaudu otse vereringesse.
Puuvilla pritsitakse kasvamise ajal glüfosaadiga teatavasti korduvalt ja töödeldakse just lahtiste õienuppudega taimi, mille tagajärjel glüfosaat kondenseerub ning satub seeläbi hiljem ka lõpptootesse.
Keskmine naine (kui niisugune naine üldse kuskil eksisteerima peaks) tarvitab elu jooksul ca 11000 intiimhügieenitoodet, olgu selleks siis tampoonid, menstruatsioonisidemed või pesukaitsmed.
Niisiis, vähe sellest, et sidemed ja tampoonid sisaldavad naftapõhiseid petrokemikaale ja lõhnaaineid, mis tekitavad tugevaid endokriinseid korratusi ning valgendeid, mis võivad muu hulgas põhjustada ka toksilise šoki sündroomi (TSS), lisaks sisaldavad need veel ka vähkitekitavat taimekaitsemürki. Pole just üllatav, et arenenud riikides haigestub keskmiselt üks naine kümnest endometrioosi ning iga viieteistkümnes kannatab polütsüstiliste munasarjade sündroomi käes. Endometrioosi on muide hakatud järjest sagedamini pidama autoimmuunhaiguseks, mille põhjus on, teadagi, teadmata… Arvestades seda, mis satub naise kehasse igakuiselt nii iseenesestmõistetavalt kasutatavate toodete näol, ei ole üllatumiseks küll suuremat põhjust.
Oma nõustajatöös puutun sageli kokku naistega, kes on hädas hormonaalsete korratuste ja viljastumisraskustega. Tihti pole neil aimugi, kui olulist mõju avaldavad nende tervisele triviaalsed igapäevavalikud. Ja kuigi kuulen aeg ajalt ka lauset, et elu ongi ohtlik ja vahet pole, siis mängib siiski olulist rolli see, kas teeme oma tarbimisotsuseid informeeritult või mitte. Esimesel juhul oleme terviseriskidest vähemalt teadlikud, teisel juhul kasutatakse meie teadmatust aga lihtsalt ära.
Ohtlikest endokriinsüsteemi mürgitajatest võib lugeda ka siit ja siit.
Glüfosaadiga kaasnevatest terviseriskidest võib lugeda ka siit
