Hormonaalne tasakaalutus: kuidas me end ise kaitsta saame?

Mulle meeldib holistiline mõtteviis, mille kohaselt me loome oma keha ise. Iga valikuga, mida me sööme, joome, kehale määrime, mõjutame otseselt oma rakke. Meie keha on tundlik elektromagneetiine sensorsüsteem,  kus kõik mõjutab kõike. On olemas ütlemine: keha on pühakoda. Ja pühakotta  prügi ei viida. Tihti süüdistame  oma viletsas tervises viiruseid, halba ilma, halbu geene, arvestamata seda, mida me ise oma elustiiliga endale teeme.

Näiteks on uuringud näidanud, et enne 20ndat eluaastat antibeebipille tarvitama hakanud naistel  on suurem tõenäosus kannatada  ovulatsioonihäirete ja viljastumisprobleemide all ning haigestuda sagedamini rinnavähki.

Ka hormoonasendusravi ei tule pikemas perspektiivis naise tervisele  kasuks. Teaduslike uuringutega on tõestatud, et naistel, kes üle 5 aasta  hormoonasendusravimeid kasutavad, suureneb rinna- ja munasarjavähi risk.  Keha ei suuda sünteetiliste  hormoonidega siiski sageli kohaneda ja leppida. Kui vähegi võimalik, võiks klimakteeriumivaeguste leevendamiseks muuta toitumisharjumusi ja kasutada sünteetiliste hormoonide asemel  taimsel baasil alternatiive. Toitumisharjumuste muutmise kasuks räägib ka fakt, et põhiliselt taimetoitu söönud Jaapani naised ei teadnud, mida kujutavad endast üleminekuaja kuumahood, kuni ajani, mil ka sinna murdis sisse  läänelik toitumisstiil oma rohke liha ja piimatarbimisega.

Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on nii antibeebipillid kui hormoonasendusravi
juba 2005. aastal avalikult  I grupi kantserogeenideks kuulutanud, reeglina sellest aga millegipärast  eriti ei räägita…

Tunne ksenoöstrogeene

Hormonaalsüsteemi korratusi põhjustavad ka ohtlikud kseno-  ehk võõröstrogeenid – keskkonnas leiduvad kemikaalid, mis mimikeerivad organismis toodetavat naissuguhormooni östrogeeni, põhjustades ebakõlasid ja tervisehäireid.  Kehavõõrad sünteetilised ksenoöstrogeenid kuhjuvad meie kehas ja võivad põhjustada fenomeni nimega östrogeeni domineerimine (ingl. k estrogen dominance), mille sümptomite hulka kuuluvad PMS, endometrioos, fibroidid, tsüstid, migreenihood, depressioon, rinnavähk ja palju muud.

Kõige enam uuritud  ksenoöstrogeenid on ftalaadid, bisfenool-A ja parabeenid.

Ftalaadid  (ingl. k. dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate  (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP või BzBP)  on igapäevaolmes väga levinud. Ftalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena, aga  ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel. Neid leidub kosmeetikatoodetes, mänguasjades, värvides, liimides, pestitsiidides  ja põrandakatetes. Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust  tõsiselt kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad tekitavad vähkkasvajaid, põhjustavad sünnidefekte ning tekitavad allergilisi  haigusi. Praeguseks on Euroopa Liit keelanud ära ftalaatide kasutamise  alla 3-aastastele lastele mõeldud toodetes, kuid meie Tarbijakaitseamet korjab pidevalt müügilt ära Hiinas toodetud  liigkõrge ftalaatidesisaldusega mänguasju.

Parabeene (ingl. k. butyl/metyl/etyl/propyl/isobutyl paraben) kasutab kosmeetikatööstus laialdaselt, nii näiteks võib neid leida šampoonides, seepides ja kreemides säilitusainena.

Igas supermarketis müüdavas kreemis leidub võõröstrogeene hulgaliselt. Läbi naha imenduvad need otse vereringesse, alustades seal ohtlikke kaskaadreaktsioone. Praeguseks on avastatud nii nende rasestumist takistav kui ka  vähki haigestumist soodustav toime.

Kaval ksenoöstrogeeni sisaldav kemikaal on  ka Bisfenool-A (BPA). See on on koduses majapidamises hästi levinud  kemikaal, mida võib leiduda nii toidu säilitamiseks mõeldud plastpakendites kui ka veepudelites ja konservikarpide sisekihtides.  Võib ju arvata, et pudelivesi on puhtam ja tervislikum,  kui torudest tulev kraanivesi, kuid plastikpudelist vette imbuvad mürgid peaksid meid siiski mõtlema panema. Eriti ohtlikuks läheb asi, kui plastpudel päikese kätte jätta – temperatuurikõikumised mõjuvad ksenoöstrogeenide väljalekkimisele eriti stimuleerivalt.

Juba mitu aastat tagasi kinnitasid loomkatsed bisfenool-A seotust rinna- ja eesnäärmevähiga, varajase puberteediga, hormonaalse tasakaalutusega ja muutustega aju struktuuris.

Ksenoöstrogeenid ei kogune meie organismi ühe päevaga ega isegi ühe  aastaga,
samas pole tänini piisavalt uuritud, mis toimub meie kehas  nende rasvlahustusvate ksenoöstrogeenikoormatega aastakümnete jooksul. Ega ka seda, kuidas avaldub meie kehades paljude erinevate kemikaalide sünergiline toksilisus.  Kui kokku  arvestada plastpudelitest joodud vesi, õhus olevad  plastiühendid, kosmeetika ja nahahooldusvahendite kaudu organismi imenduvad ained, hakkab üsna kõhe. Peaksime oma igapäevaste valikutega püüdma igati ksenoöstrogeene  vältida – tervist ei  saa hoida pelgalt taimeteed juues.

Hormonaalsüsteemile mõjub halvavalt ka liigne herbitsiidide ja pestitsiidide kasutamine põllumajanduses. Eriti kurvaks teeb USA hiigelkorporatsiooni Monsanto poolt loodud taimemürgi Roundup-i jõudmine Eestimaa põldudele. Roundupi aktiivaine on glüfosaat, mis põhjustab suuri endokriinseid kõrvalekaldeid nii inimestel kui loomadel. Glüfosaadil on  tõendatult neurotoksiline ja teratogeenne (loodet kahjustav) mõju. Meie kõik, aga eriti just rasedad naised peaksid kindlasti hoiduma niisuguste taimemürkidega kokkupuutumast!

Salakaval soja ja teised fütoöstrogeenid

Sojatooteid meestele  ja östrogeeni domineerimisega hädasolevatele naistele ei soovitata, sest sojauba sisaldab palju fütoöstrogeene, mis samuti hormoonsüsteemi mõjutavad. Keskajal tarvitasid mungad sojat libiido tõhusa allasurujana. Üldse soovitatakse tarvitada vaid fermenteeritud sojatooteid – misot, nattot, tempehit, sojakastmeid, mitte aga isoleeritud sojaproteiini ega sojapiima.

Ka rasedatele on sojatoodete tarbimine vastunäidustatud, kuna soja fütoöstrogeenid genistein ja daidzein mõjutavad tugevalt loote endokriin- ja reproduktiivsüsteemi. Mõjud võivad  ilmneda alles murdeeas, näiteks liigvarase puberteedi ja tsükliprobleemidena tütarlastel või hilisema puberteedi, viletsama spermakvaliteedi ja madalama kognitiivse võimekusena poistel.  Mõõdukat sojatarbimist võib siiski soovitada üleminekueas, kui naistel östrogeeni tootmine organismis väheneb ja seda vaid juhul, kui östrogeeni tase on tõepoolest madal. Kuna soja mõjutab kilpnäärme funktsioone, tuleks soja suhtes valvsust ilmutada ka  kilpnäärme alatalitluse all kannatavatel inimestel. Soja baasil rinnapiimaasendajate jootmist imikutele on seostatud hilisemate endokriinsete häirete ja hormonaalsete kõrvalekalletega.

Kui soja tarbida, tuleb erilist tähelepanu pöörata soja puhtusele ja välistada toidust GMO soja, mida seostatakse nii väärarengute, vähi, maksa- ja neeruprobleemide ja paljude teiste ohtlike konditsioonidega. Kuna Euroopa saab enamuse oma sojast Ameerika Ühendriikidest, kus üle 90% sojast on geenimuundatud, siis võivad puhta soja otsingud osutuda päris raskeks.

Rohkesti östrogeeni stimuleerivaid fütoöstrogeene on lisaks sojatoodetele väga paljudes taimedes. Nii näiteks kasutati granaatõuna seoses selle östrogeensete omadustega juba vanas Kreekas kontratseptiivina ja  raseduse katkestamiseks. Ka kohv on  tugev fütoöstrogeen, juba 4-5 tassi tõstab teadaolevalt tsükli  follikulaarses faasis estradiooli (üks östrogeeni osis) taset isegi  kuni 70% võrra. Seega tuleks liigse östrogeeni või rasestumisega  hädasolevatel naistel kindlasti kohvitarbimist tugevalt vähendada. Kahjuks võib seega eeldada, et ka meestele ei tule liigne kohvitarbimine kasuks. Uuringud on sedastanud muu hulgas seose kohvijoomise ja östrogeenretseptor-positiivse  rinnavähi riski suurenemise vahel.

Kuidas hormoonsüsteemi tasakaalustada?

1) Söö orgaaniliselt kasvatatud  mahetoitu. Kapsad, naeris ja redis,  samuti  tsitrusviljad
blokeerivad liigöströgeenide tegevuse kehas, neid  võiks tarbida igapäevaselt.

2) Söö kiudainerikast toitu – kiudaine aitab kehast eemaldada üleliigset östrogeeni, kolesterooli ja toksilisi ainevahetusjääke.

3) Väldi konserveeritud ja plastikusse pakendatud toitu.

4) Ära kuumuta ühtegi toitu selleks mitte ettenähtud plastnõus, väldi üldse  toidu  soojendamist mikrolaineahjus

5) Ära jäta plastpudeleid päikese kätte

6) Ära kasuta  suvalisi plastkarpe toidu säilitamiseks. Eriti kahjulik on  rasvaste toitude plastkarbis säilitamine, sest östrogeenid on  rasvladestuvad.

7) Hoidu ftalaate sisaldavast kodukeemiast –  pesuainetest ja –pehmendajatest.

8) Piira otsustavalt petrokemikaale (ehk naftapõhiseid kemikaale)  sisaldavate kosmeetikavahendite tarbimist

9) Jälgi, et igapäevamenüüs oleks piisavalt olulisi mikrotoitaineid – B-grupi vitamiine, samuti tsinki, magneesiumi ja Omega-3 ning GLA rasvhappeid.

10) Hoia veresuhkur tasakaalus. Hoidu lihtsüsivesikutest (rafineeritud  valgest suhkrust ja jahust).

hormonaalsed korratused———————————————————–

NB! Individuaalsete probleemide ja küsimuste korral võib ühendust võtta meiliaadressil info@toitumistarkus.ee

 

Lisa kommentaar