Ostukorv
Mnjaa, kartulikrõpsud! Kõikide laste lemmikud, batuudikeskuste sünnipäevapidude lauakaunistajad, koolist kojumineku krõmpsuvad saatjad ja televiisori ees kerratõmbumise ülimad kaaslased… Kas oled mõelnud, mida kartulikrõpsud sisaldavad ja miks nad nii vastupandamatud on?
Dr. Mercola kirjeldab ühes oma artiklis kõigile tuntud torujas topsikus oleva kuulsa kaubamärgi Pringles kartulikrõpsude tootmisprotsessi. The Pringles Company on küll kord maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil avalikult deklareerinud, et nende toote kartulisisaldus on nii madal, et tehniliselt ei saaks neid üldse kartulikrõpsudeks pidadagi… Aga kui nad kartulist tehtud pole, kuidas ja millest nad siis ikkagi tehtud on?
Pringles kartulikrõpsude tegemine hakkab pihta hoopis riisi-, nisu-, maisi- ja kartulihelveste, rikkaliku koguse soola, maitsetugevdajate ja säilitusainete taignaks pressimisega. Edasi pressitakse valmis vastava kujuga, üksteise sisse sobituvad krõpsud, mis seejärel liiguvad keevasse õlisse. Seejärel krõpsud kuivatatakse, pihustatakse pulbermaitseainetega ja pakendatakse.
On selle algmaterjaliga, kuidas on, aga kartulikrõpsudes sisalduvad alati veel ka teatud ohtlikud ühendid, mida pole küll tahtlikult lisatud, kuid mis tekivad sellest hoolimata tootmise kõrvalproduktina. Jutt käib akrüülamiididest, vähkitekitavatest ja potentsiaalselt neurotoksilistest ühenditest, mis tekivad süsivesikurikaste toitude kuumutamisel üle 120 kraadise temperatuuri. Need kuumutatud toitudes sisalduvad kahjulikud ühendid avastati Rootsi teadlaste poolt kümmekond aastat tagasi täiesti juhuslikult.
Akrüülamiide leidub rohkesti just küpsetatud tärkliserikastes toitudes nagu kartulikrõpsud, friikartulid ja leib-sai. Pikaajalisel küpsetamisel selle ohtliku ühendi tase tõuseb, seevastu keetmisel akrüülamiide ei teki. Ühendit leidub ka kohvis, nii röstitud ubades kui jahvatatud kohvipulbris. Üllatuslikult avastati, et kohvi aseaine sigur sisaldab kohvist lausa 2-3 korda rohkem akrüülamiide.
Kuid lugu ei peatu ka siin, sest akrüülamiidid ei ole ainsad tervist kompromiteerivad ained, mida krõpsudes ja ka friikartulites leida võib. Kolm aastat kestnud Euroopa Liidu projekt, mida tuntakse ka nime all HEATOX (Heat-Generated Food Toxicants) ja mille tulemused avaldati 2007. aastal, leidis ka hulgaliselt teisi, kuumuse mõjul toidus tekkivaid ohtlikke ühendeid (muu hulgas ka 52 potentsiaalset vähitekitajat).
Seega teame, et kartulikrõpsud sisaldavad:
- ohtlikus koguses kuumuse mõjul tekkivaid mürgiseid ja vähkitekitavaid aineid
- oksüdeerunud rasvu, mis põhjustavad kehas vabade radikaalide laastamistööd ning aeglustavad ühtlasi sooltetegevust, tekitades happelist seedimatust, puhitisi ja gaase
- liigses koguses turseid tekitavat ja mineraale röövivat valget soola
- maitsetugevdaja naatriumglutamaati ( E621), mis kuulub eksitotoksiinide kategooriasse ja tekitab ajurakke kahjustava ülestimuleerimise. Naatriumglutamaat manipuleerib lisaks aju küllastuskeskusega, põhjustab kontrollimatut isu ja sellega kaasnevat võimalikku rasvumist.
Ei midagi muud, kui et tuleb au anda geniaalsetele tootearendajatele, kes on lummava 
rasva ja soola maitse koos vähkitekitavate mürkidega ühte väikesesse tootesse kokku suutnud pressida. Ning lisanud sellele kõigele juurde veel ka sõltuvust tekitava ja ajurakke kahjustava maitsetugevdaja.
Väikese mõtlemise järel ma lastepidudele seda toredat ampsu vast siiski ei soovitaks…
Akrüülamiidide ja teiste kuumuse mõjul tekkivate mürgiste ainete teemasse võid veelgi enam süveneda siin: http://articles.mercola.com/sites/articles/archive/2011/11/07/the-shocking-true-story-of-how-pringles-are-made.aspx
