Ostukorv
Noorema sugupõlve eelistusi vaadates tundub aeg ajalt, et vesi on igandina eelmisse sajandisse jäänud ja trendikaks janujoogiks kvalifitseerub vaid kihisev, värviline ja suhkrurikas vedelik, mis sisaldab rohkelt aineid, mida maailma loomise ajal veel ei tuntud. Allolev artikkel keskendub ühele neist: naatriumbensoaadile.
Neile, kes end toiduainekeemiaga veel kurssi pole viinud, tasub mainida, et tõhusa säilitusainena tuntud naatriumbensoaat (E211) on kemikaal, mida lisatakse toidutööstuse poolt lahkesti karastusjookidesse, mahladesse, džemmidesse ja salatikastmetesse. Bakteriaalse saastumise kaitseks pannakse ainet ka suuloputusvahenditele, šampoonidele, kehakreemidele ja deodorantidele. Muu hulgas võib naatriumbensoaati leida pudeldatud ravimites ja köhasiirupites(!).
Teatud eelsoodumusega inimestel esineb selle kemikaali suhtes ülitundlikkust ning see võib neil tekitada astmahooge, nõgeslöövet ja teisi allergilisi reaktsioone. Samuti võib kokkupuude naatriumbensoaadiga tuua kaasa migreenihooge ja maoärritust ning põhjustada terviseprobleeme neile, kel suurenenud tundlikkus salitsülaatidele ja aspiriinile.
Hoopis tõsiseks teeb aga fakt, et reeglina esineb koos naatriumbensoaadiga toitudes-jookides ka sidrunhape (E330) või askorbiinhape (E300). Mõlemad on ju täiesti aktsepteeritavad ja looduslikud ained, kuid koos naatriumbensoaadiga moodustavad need looduslikud happed benseeni – kantserogeense ühendi, mida seostatakse leukeemia ja teiste verevähkide suurenenud tekkeriskiga. Laboratoorsetes katsetes hinnati naatriumbensoaadi genotoksilist mõju ja leiti, et teatud kontsentratsioonides suurendas see kemikaal märkimisväärselt DNA kahjustusi, mis toob omakorda kaasa rakumutatsioone ja vähki.
Ka see ei ole veel kõik. Uuringud kinnitavad, et naatriumbensoaat (nagu ka paljud toiduvärvid) võivad lastel soodustada või vallandada hüperaktiivsust. Teades, kui dramaatiliselt on viimasel ajal suurenenud kontsentratsiooniprobleemide ja käitumishäirete all kannatavate laste hulk, teeb see kahtlemata murelikuks.
Toidutootja ütleb selle peale, et kõik on lubatavuse piires. Seega, vaid pisut DNA kahjustusi ja rakulisi muutuseid tekitavat kemikaali igas klaasitäies karastusjoogis, mille te oma lapsele ulatate või ise ära joote on ok?
Millal jõutakse nii kaugele, et sõbralike E-aine kampaaniate asemel jõuaksid tarbijani lõpuks ka riskid, mis toidule-joogile lisatud kemikaalidega tegelikult kaasnevad?
Kui koolides vahel terviseloenguid olen pidanud, ei jäta ma lastele mainimata ka karastusjookides varitsevaid ohte. Vähkitekitavast kemikaalist kuuldes lähevad neil reeglina silmad suureks. Koduteel poest läbi minnes on see kummaline pisiasi neil aga reeglina ammu meelest läinud..
Ohtlikest E-ainetest meie toidus saab lugeda ka siit ja siit.
