Karastusjoogid – kas tõesti?

Karastusjookideks nimetatakse jooke, mis pakuvad värskust ja millega saab end palavuse korral jahutada. Tegelikult seostub sõna „karastamine“ eesti keeles aga  hoopis tervise tugevdamise ja haiguste eemale tõrjumisega.

Kas olete mõelnud, milline on laialt reklaamitavate „karastusjookide“  Coca-Cola, Pepsi, RC Cola, aga ka suhkrust tulvil Fanta, Sprite-i, 7Up-i  ja paljude teiste limonaadide  mõju meie kehale?

Tundub, et karastava efekti varjus meelitatakse inimesi (ja eelkõige nõrgema immuunsüsteemiga lapsi)  nautima hoopis ülekaalu, südamehaigusi, osteoporoosi ja vähki…:(

Alljärgnevalt on äratoodud mõned seosed, mis jookide sisuga tutvudes tekivad:

• Astma, allergia:  Kihisevates jookides leidub naatrium bensoaati (sodium bensoate, E211), mida kasutatakse toitudes mikrobioloogilise kontrolli eesmärgil säilitusainena. Naatriumil põhinevad  säilitusained lisavad organismi soola ja vähendavad  keha kaaliumi taset. Allergianähud võivad muu hulgas väljenduda nõgestõve (urtikaaria), astma ja ekseemina. Kui jookidesse on lisatud askorbiinhapet (C-vitamiini, E 300),  viib see naatrium bensoaadiga reageerides benseeni tekkimiseni. Benseen on aine, mis on liigitatud vähkitekitavate ainete ehk kantserogeenide hulka.

• Neeruprobleemid:  Koolajoogid sisaldavad suurt kogust fosforit, mis on seotud neeruprobleemide ja teiste renaalsete kõrvalekallete tekkimisega. Ühtlasi tõstavad kofeiini sisaldavad joogid veresuhkrut  läbi neerupealsete stimuleerimise, põhjustades sagedasel tarbimisel adrenaalset kurnatust ning sellega kaasnevat kroonilist väsimust.

• Vähk:  Pruunides koolajookides kasutatakse värvainet, mis sisaldab kaht kantserogeenset keemilist ühendit, mis põhjustavad kopsuvähi, maksavähi, kilpnäärmevähi ja leukeemia teket.

• Suhkru üledoos:  20 minutit peale suhkruse  joogi joomist sööstab veresuhkru näitaja lakke, tuues kaasa insuliinipurske. Maks reageerib sellele, muutes suhkru rasvaks. 40 minutit peale joogi tarbimist on kofeiini imendumine lõppenud. Pupillid laienevad, vererõhk tõuseb. Vastusena sellele vabastab maks vereringesse rohkem suhkrut. Adenosiini retseptorid ajus blokeeritakse, takistades une tekkimist. 45 minutit hiljem tõuseb kehas dopamiini tootmine, mis stimuleerib aju naudingukeskust. Muide, füüsilises plaanis toimib siin sama mehhanism, mis heroiini manustamise puhul…

•  Ülekaalulisus: Seos karastusjookide tarbimise  ja kehakaalu tõusu vahel on väga tugev – teadlased on välja arvestanud, et iga lisanduva joogiga tõuseb rasvumise risk 1,6 kordselt. 70% südame-veresoonkonnahaigustest on seotud ülekaaluga. 42% rinna- ja käärsoolevähist diagnoositakse ülekaalulistel inimestel. 30% sapipõie operatsioonidest tehakse ülekaalulistele patsientidele.  Sünteetiliste magusainetega joogid põhjustavad rasvumist isegi sagedamini kui suhkruga joogid, kuna  tekitavad suuremat isu ja küllastamatuse tunnet.

• Ajukeemia tasakaalutus: Sünteetiliste magusainetega maitsestatud joogid mõjuvad ohtlikult neuronitele, erutades neid liigselt ja põhjustades signaalide liigkiire vahetamise. Magustajana kasutuselolev aspartaam  võib põhjustada tujukõikumisi, ärevust ja ärritusnähte, isutust ja unepuudust. Aspartaam võib põhjustada aju frontaalsagara põletikku, silma- ja DNA kahjustusi.

• Hambakahjustused: Karastusjookides olevad suhkrud ja happed lahustavad hambaemaili. Kui hamba lagunemine jõuab hambanärvi,- juure ja hamba alumise piirkonnani ning seda õigel ajal ei ravita, võib tekkida ohtlik põletik.

• Südamehaigused: Enamus karastusjooke sisaldavad kõrge fruktoosisisaldusega  maisisiirupit (tuntud ka glükoosi-fruktoosisiirupi või isoglükoosi nime all). Tegu on magustajaga, mis on hiljuti sattunud märkimisväärse tähelepanu alla, kuna seda seostatakse kõrgenenud riskiga haigestuda mittealkohoolsesse rasvmaksa ja metaboolsesse sündroomi – tõvesse, mis on seotud suurema ohuga haigestuda südamehaigustesse ja diabeeti.

•  Reproduktiivsed probleemid: Karastusjookide purkide sisekiht sisaldab ohtlikku kemikaali nimetusega bisfenool A (BPA). See on kemikaal, mis mimikeerib kehas naissuguhormooni östrogeeni, tekitades häireid hormonaalsüsteemis ( nt. varasemat puberteeti ja suguorganite kõrvalekaldeid)  ning viljakusprobleeme. Bisfenool A-d leidub jookide tarbeks mõeldud alumiiniumpurkides, konservides, veepudelites  ja muudes plastikpakendites.

• Osteoporoos: Karastusjoogid sisaldavad fosforhapet ja  fosfaatiderikast menüüd seostatakse luude poorseks muutumise ja suurenenud osteoporoosi riskiga. Kui fosfor uriiniga kehast väljutatakse, võtab see endaga kaasa ka kaltsiumi, jättes luud ja kogu keha ilma sellest vajalikust aluselisest mineraalist. 80% osteoporoosi all kannatajatest on naised, 20% mehed.

• Suurenenud diabeedi risk: Inimestel, kes joovad rohkem karastusjooke, on 80% suurem tõenäosus haigestuda II tüübi diabeeti.