Ostukorv
Depressioon ei ole antidepressantide defitsiit ajus.
Ei, hoopiski mitte!
Depressioon on paljude tegurite koosmõjul tekkiv konditsioon, mille taust- ja tekkemehhanismid võivad olla kardinaalselt erinevad.
Üks, mis kindel ja mille kohta praeguseks ka rohkelt teadust on avaldatud, on see, et enamusel juhtudest on depressioon seotud suurenenud oksüdatiivse stressiga ja selle pool esile kutsutud alaägeda põletiku sümptomitega ajus.
Hiljuti ilmunud suur uuring annab veel ühe jalahoobi jätkuvalt kultiveeritavale serotoniini-vähesuse teooriale. Teadustöö kokkuvõttes sedastatakse:
“Meie põhjalik ülevaade serotoniini uurimise peamistest valdkondadest näitab, et puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et depressioon on seotud või põhjustatud madalamast serotoniini kontsentratsioonist või aktiivsusest.”
“See ülevaade viitab sellele, et serotoniini hüpoteesil põhinev tohutu uurimistöö ei ole andnud veenvaid tõendeid depressiooni biokeemilise aluse kohta. See on kooskõlas paljude teiste bioloogiliste markerite uuringutega. Oleks aeg tunnistada, et depressiooni serotoniini teooria ei ole empiiriliselt põhjendatud.”
Uuringuga saab tutvuda siin: https://www.nature.com/articles/s41380-022-01661-0
Niisiis, viimane aeg loobuda ajale jalgu jäänud dogmaatilistest käsitlustest. Aeg avardada horisonte.
Mooduseid depressioonipuhuseks organismi toetamiseks on sadu, alates põletikuvastase elustiili viljelemisest, füüsilise aktiivsuse tõstmisest, sünapsite plastilisuse stimuleerimisest kuni põletikuvastase toidusedeli ja spetsiifiliste, epigeneetiliste “lülititena” toimivate toitainete kaasamiseni välja.
