![Hiljuti hakkas minu tütre klassis levima uus trend: lapsed toovad kooli kaasa vees lahustamiseks mõeldud kihisevaid vitamiinitablette. Vette vitamiinid aga reeglina ei jõua, sest otse suhu panduna tekitavad need keelel hoopis mõnusama tunde. Sellest viimasest faktist tulenevalt tarvitatakse neid nagu komme, tabletikarbil olev info soovitusliku päevase koguse kohta ei huvita eriti kedagi. See on ju tore, […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2015/04/Kihisevad-vitamiinid-FB-artikkel-e1427885808868-190x190.jpg "Efektiivsed kevadised vitamiinid lastele…?")
Hiljuti hakkas minu tütre klassis levima uus trend: lapsed toovad kooli kaasa vees lahustamiseks mõeldud kihisevaid vitamiinitablette. Vette vitamiinid aga reeglina ei jõua, sest otse suhu panduna tekitavad need keelel hoopis mõnusama tunde. Sellest viimasest faktist tulenevalt tarvitatakse neid nagu komme, tabletikarbil olev info soovitusliku päevase koguse kohta ei huvita eriti kedagi. See on ju tore, […]
![Eesti on kõige suurema Helicobakter pyloriga nakatumismääraga riik Põhjamaades. Täiskasvanud elanikkonnast on meil bakteriga nakatunud väidetavalt ca 94%, mis aga ei tähenda, et see kõigil ka haigussümptomitena väljenduks. Tavatingimustes saab immuunsüsteem Helicobakter pyloriga suurepäraselt hakkama, probleem tekib siis kui hälbib mikrofloora ja häirub keha enesekaitsevõimekus. Helikobakteri puhul on tegu nn. fekaaloraalse nakkusega, mis levib muu kõrval […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2015/03/brokoli-1-190x183.jpg "Mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandid? Sööge brokolit!")
Eesti on kõige suurema Helicobakter pyloriga nakatumismääraga riik Põhjamaades. Täiskasvanud elanikkonnast on meil bakteriga nakatunud väidetavalt ca 94%, mis aga ei tähenda, et see kõigil ka haigussümptomitena väljenduks. Tavatingimustes saab immuunsüsteem Helicobakter pyloriga suurepäraselt hakkama, probleem tekib siis kui hälbib mikrofloora ja häirub keha enesekaitsevõimekus. Helikobakteri puhul on tegu nn. fekaaloraalse nakkusega, mis levib muu kõrval […]
![Toitumiseksperdid on jõudnud järeldusele, et aastakümneid kehtinud toitumissoovitused olid ekslikud. Mitmed mainekad väljaanded avaldasid eile 10.2.2015 selleteemalisi artikleid: Guardian: “Fat guidelines lacked any solid scientific evidence, study concludes” The Independent: “Dietary advice from the 1970s found to be a big fat mistake!” Daily Mail: “Butter isn’t bad: Major study says 80s advice dairy fats was […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2014/04/Time-magazine-butter1-190x190.jpg "Rasvane viga aastakümneid kehtinud toitumissoovitustes")
Toitumiseksperdid on jõudnud järeldusele, et aastakümneid kehtinud toitumissoovitused olid ekslikud. Mitmed mainekad väljaanded avaldasid eile 10.2.2015 selleteemalisi artikleid: Guardian: “Fat guidelines lacked any solid scientific evidence, study concludes” The Independent: “Dietary advice from the 1970s found to be a big fat mistake!” Daily Mail: “Butter isn’t bad: Major study says 80s advice dairy fats was […]
![Olgu keedetud, pošeeritud või munapudru kujul, muna on tervisetoit. Seda võib kindlameelselt väita nii sinna kätketud kvaliteetse valgu tõttu (muna on täiusliku valgu võrdkuju), kui ka munades sisalduva letsitiini ja antioksüdantide pärast. Munas on palju fosforit, kaltsiumit, magneesiumit, fluori, joodi, seleeni, vaske, tsinki ja mangaani. Samuti leidub seal eeskujulikus proportsioonis kõiki üheksat kehale vajalikku asendamatut aminohapet, hulgaliselt […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2014/04/muna-190x190.jpg "Munad – kas ohtlik kolesteroolipomm või supertoit?")
Olgu keedetud, pošeeritud või munapudru kujul, muna on tervisetoit. Seda võib kindlameelselt väita nii sinna kätketud kvaliteetse valgu tõttu (muna on täiusliku valgu võrdkuju), kui ka munades sisalduva letsitiini ja antioksüdantide pärast. Munas on palju fosforit, kaltsiumit, magneesiumit, fluori, joodi, seleeni, vaske, tsinki ja mangaani. Samuti leidub seal eeskujulikus proportsioonis kõiki üheksat kehale vajalikku asendamatut aminohapet, hulgaliselt […]
![Nii või kui margariini ümber on aastaid olnud palju infomüra ja nii ei tea paljud veel tänagi, mida nad siis täpsemalt eelistama peaksid. Hirm küllastunud rasvade ja nendest tingitud südamehaiguste ees tõi veel hiljutigi kaasa soovitused tarbida taimseid rasvu, mis väidetavalt veresooned puhtana hoiavad ja ohtlikult kõrge kolesteroolitaseme eemale tõrjuvad. Nii võibki poeriiulitelt leida kümneid ja […]](https://toitumistarkus.ee/wp-content/uploads/2014/08/voi2-190x190.jpg "Kumb on tervisele kasulikum, kas koorevõi või margariin?")
Nii või kui margariini ümber on aastaid olnud palju infomüra ja nii ei tea paljud veel tänagi, mida nad siis täpsemalt eelistama peaksid. Hirm küllastunud rasvade ja nendest tingitud südamehaiguste ees tõi veel hiljutigi kaasa soovitused tarbida taimseid rasvu, mis väidetavalt veresooned puhtana hoiavad ja ohtlikult kõrge kolesteroolitaseme eemale tõrjuvad. Nii võibki poeriiulitelt leida kümneid ja […]
Ostukorv