Miks eelistada naturaalset kosmeetikat?

kosm

Mõni aasta tagasi läks suure kella külge fakt, et USA-s kingiti Roosa lindi ehk rinnavähi teadvustamise kampaania raames rinnavähki haigestunud naistele n.ö. solidaarsuse märgiks vähkitekitavaid aineid sisaldavat kosmeetikat. Kurioosne, kas pole, et mitte öelda pahatahtlik.

Kuidas on lood teiega? Kas eelistate tavapoest ostetavaid keha- ja kosmeetikatooteid või pigem looduslikke? Kas seal on üldse mingit vahet?

Kosmeetika teemadel intervjueeris Toitumistarkuse integratiivset terviseterapeuti Liis Oravat  Kerttu SarapuuTilk.bio blogi kaasautor.  Muu seas rääkisime miks ja kuidas teha jätkusuutlikumaid valikuid.

K: Palun selgita alustuseks, mida tähendab integratiivne lähenemine inimese organismile ja tervisele?

L: Integratiivne lähenemine organismile võtab arvesse elustiili, toiduvalikute, keskkondlike faktorite, vaimse eelhäälestuse jms mõju tervisele ja haiguste väljakujunemisele. Just niisuguse tervikliku lähenemise abil on võimalik sageli jõuda ka probleemide tekkepõhjuseni ja nende põhjustega tegeledes terviseprobleemidest lahti saada. Integratiivne lähenemine tervisele ei otsi niivõrd diagnoosi ega küsi “mis see on?” kuivõrd “miks see on?”. Tavameditsiiniline lahendus paljude terviseprobleemide puhul on tegeleda haiguse sümptomiga nt. palaviku korral võta palavikualandajat, vahet pole, miks see tekkis, kaota  sümptom. See on kahtlemata mugav lahendus, aga reeglina mitte kõige jätkusuutlikum. Integratiivne lähenemine küsib seevastu “Mis põhjusel organism palavikku kergitas?”. Teades, et palavik on keha kaitsereaktsioon, siis ehk on vaja tõsta temperatuuri mõne bakteri või viiruse hävitamiseks. Miks peavalu tekkis? Kas probleem on häirunud verevarustuses a la kinni pitsunud kaelasoontes, kroonilises stressis või hoopis hormonaalses tasakaalutuses ja keha detoksiradade häirumises? 

K: Rääkides elustiili valikutest, siis miks eelistada pigem looduslikku ja orgaanilist kosmeetikat?

L: Kui võtta arvesse, et kõik nahale kantud ained jõuavad peatselt ka vereringesse, siis ei teki vist küsimustki, miks me kehavõõraid kemikaale, raskmetalle, naftasaadusi jms kahtlase väärtusega ksenobiootilisi (loodusvõõraid – toim) aineid oma nahale määrima EI peaks. Mulle meeldib pigem mõte, et me võiks oma nahale panna vaid seda, mida me hea meelega ka suhu paneksime. Nii üht kui teist rada pidi jõuavad ained meie organismi, ainult selle vahega, et seedetrakti läbides filtreeritakse ja neutraliseeritakse palju kahjulikke aineid. Nahale pannes jõuavad nad aga otse verre ja sealt edasi kudedesse.

kreem

K: Tarbijal on lihtne erinevate tooteetikettide rägastikku eksida, selgita palun, mida tähendab looduslik kosmeetika ja kas kiri “looduslik” tagab alati ka toote täieliku puhtuse ja ohutuse?

L: Tarbija eeldab reeglina, et looduskosmeetika on puhas sünteetilistest lisaainetest ja kunstlikest kemikaalidest ning põhineb taimsetel ekstraktidel ning õlidel. Toodete põhjalikumal uurimisel selgub aga sageli hoopis midagi muud.  Reeglina ei anna sõna “looduslik” tänapäeval enam mingit garantiid – nn greenwashing ehk rohepesu on populaarne igal elualal, muu hulgas ka toidulisandi tööstuses ja kosmeetikas, kus tarbija oma valikuid järjest teadlikumalt teha püüab. 

Sõnad nagu  “mahe”, “orgaaniline”, “ökoloogiline”, “jätkusuutlik”, “looduslik”, “naturaalne” müüvad, ja osav kaupmees oskab seda kindlasti tooteturunduses ära kasutada. Teatud riikides, nt Hiinas, saab orgaanilist sertifikaati  kuuldavasti rohke raha olemasolul  ka  lihtsa vaevaga osta. Õnneks ei ole see enamuses riikides siiski tavaline asjadekäik ja tootja peab orgaanilise sertifikaadi omandamiseks tõsiselt vaeva nägema. Kindlasti on oluline ära märkida, et täiesti erinevad mõisted on ka “looduslik” ja “orgaaniline”, viimase puhul on tootes olevad taimed kasvatatud mahepõllumajanduslikult ehk ilma keemiliste väetisteta.

K: Mida peaks teadma erinevatest allergeenidest levinud kosmeetikatoodetes?

L: Allergia on keha akuutne reaktsioon häirijatele, tegu on põletikuliste kaskaadreaktsioonidega, mis ei saa  kuidagi märkamatuks jääda.  Kosmeetikatooted võivad põhjustada nahaprobleeme, ekseeme, dermatiiti, aga täpselt samamoodi ka hingamisraskusi, nõgestõbe jt histamiini ja nuumrakkude aktiveerumisega seotud sümptomeid. Sagedasemad allergeenid on kosmeetikas kasutatavad konservandid, raskmetallid, värv- ja lõhnaained. Ära ei tasuks unustada sedagi, et ka taimed, ükskõik kui orgaanilselt kasvatatud, võivad olla allergeenideks. Niisiis ei ole allergia ka orgaanilise kosmeetika toodete puhul sugugi välistatud.

K: Kui määrav on tervise seisukohast kosmeetikatoodete koostisosade juures tooraine päritolu ja valmistamismeetod?

L: See on kindlasti määrava tähtsusega, mahe tooraine on mõistagi kehasõbralikum kui intensiivpõllumajanduses kasvanud  taimedest pärit ekstrakt. Ka aktiivainete ekstraheerimiseks võib kasutada   kehasõbralikke võimalusi või siis ohtlikke kemikaale sisaldavaid lahusteid, mis võivad mingil kujul ka lõpptootesse jõuda. Vastavalt valmistusmeetoditele jõuab tootesse rohkem või vähem olulisi aktiivaineid, lisada võib rohkem või vähem toote säilitusaega pikendavaid, värvust, konsistentsi ja lõhna mõjutavaid lisaaineid. Põhimõtteliselt võib ju ka väga kvaliteetse tooraine vale valmistamismeetodiga mittekehasõbralikuks muuta.

huule

K: Aja jooksul on kosmeetikaturul mitmeid sünteetilisi aineid ära keelustatud, mis on peamised tavakosmeetika varjatud kõrvalmõjud?

L: Varjatud kõrvalmõjud on ajapikku avalduvad mõjud, mille puhul on väga raske hiljem probleemide algallikat tuvastada.  Tänapäeval pole enam kellelegi üllatuseks fakt, et tavakosmeetika, intiimhügieenitooted (tampoonid, hügieenisidemed) ja kehahooldustooted on täis toksilisi raskmetalle, endokriinmürke ja mutageene s.t sõna otseses mõttes rakulisi mutatsioone esile kutsuvaid aineid. Enamusel neist ainetest on lisaks ka võõröstrogeenne* toime, mis tähendab, et nad avaldavad otsest mõju meie endokriin- ja immuunsüsteemile ning sealt edasi organismi geneetilise info avaldumisele. Iga oma tervisest lugupidav inimene mõistab, et on parem sellistest keha stressoritest eemale hoida. Tavapäraselt õigustatakse toksiliste ainete kasutamist väitega, et neid ühendeid leidub toodetes väheses koguses, et selle pärast pole vaja muretseda.  Samas puuduvad uuringud, mis seda väidet kinnitaksid, samuti pole eriti uuritud, milliste mõjudega on erinevate ainete koosluses tekkiv sünergiline toksilisus. Suur osa kosmeetikatööstuses tehtavaid uuringuid keskendub toodete esteetikale, mitte niivõrd sellele, kuidas antud toode meie hormonaalsele tasakaalule või maksa detoksiradadele mõjub.

Veel üks fakt: mitte alati pole kõik kreemis sisalduvad ained purgil kirjas. On olukordi, kus toksiline aine moodustub alles kreemis sees, mõne teise aine või veega reageerides. Integratiivse lähenemise üks põhiprintsiipe on, et tervise toetamiseks peaksime püüdma kõikvõimalikke stressoreid vähendada, võimalusel ka miinimumini viia. Kui määrime endale igapäevaselt peale aineid, mis meid sõna otsest mõttes mürgitavad, võtame mõttetuid riske, mis end kuidagi ei õigusta.

K: Nimeta palun 5 asja, mida sa alati kosmeetikatoodete sisalduse juures jälgid ja miks? 

L: Kõige lihtsam on teha valik selliste firmade toodete hulgast, kellel on laitmatu renomee ja kelle puhul võib kindel olla, et nad oma  toodete puhtuse osas kompromisse ei tee. Igal muul juhul jälgin seda, et tootes poleks parabeene, ftalaate, petrokemikaale (vaseliin, petrolatum, mineraalõlid), sünteetilisi lõhnaaineid ja  teisi tuntud ksenoöstrogeene, millest olulisemate nimed olen omale meelde jätnud. Õnneks on internetis  tänapäeval olemas suurepärased andmebaasid ohutute toodete valimise hõlbustamiseks. Soovitaksin nt Environmental Working Group-I Skin Deep lehekülge https://www.ewg.org/skindeep/, sealt saavad huvilised kindlasti väga väärtuslikku ja põhjalikku infot toodete valimiseks.

silma

K: Millised toiduained omavad head kosmeetilist mõju, kas kasutad mõnda toiduainet ka koduse iluvahendina?

L: Põhimõtteliselt võib öelda, et enamus sellest, mida köögis leidub ja toiduna kasutust leiab, sobib ühel või teisel moel ka nahahoolduseks. Alustades soodast, soolast, suhkrust, vürtsidest lõpetades muna ja piimatoodete ning kõikvõimalike  õlide, marjade ja viljadega.  Uskumatul kombel saab isegi soolaheeringa välispidiselt enesehüvanguks ära kasutada (kurguvalu korral pannakse see ümber põletikulise kõri), aga seda pigem tervise taastamiseks kui ilu loomiseks. Kes tahab konkreetseid retsepte, siis mõne neist leiab ka minu blogiartiklist http://toitumistarkus.ee/nahavarskenduskuur-loodusest/

K: Millised tooted võiks kosmeetikakotis kindlasti looduslikud olla ja kas mõne toote kasutamist oleks mõistlik üldse vältida?

L: Sellele küsimusele on raske vastata, sest inimeste vajadused on ju väga erinevad. On inimesi, kes üldse meiki ei kasuta ja inimesed, kes end kunagi ei kreemita. Laias laastus tuleb toodete valimisel lähtuda loomulikult igaühe bioindividuaalsusest. Mina soovitan teha oma parim, et võimalikult paljud tooted oleksid orgaanilise kosmeetika hulgast. Kindlasti ja igal juhul soovitaksin kaaluda tavaparfüümidest hoiduda. Teades, milliseid võimalusi pakub eeterlike õlide maailm, ei suuda ma ette kujutada ühtki põhjust, miks naised oma kehale vabatahtlikult endokriintoksiinidest* tiinet lõhna peaksid pihustama. Parfüümides on nimelt väga palju allergeene ja võõröstrogeenseid aineid, mis mõjuvad meile kahjulikult nii nahaga kokkupuutudes kui sisse hingates. Rääkides naise elu olulistest etappidest, peab ära mainima, et paljud neist ainetest läbivad ka platsenta barjääri ja jõuavad looteni ja kuna tegu on hormonaalsete manipuleerijatega, mõjutavad need halvasti veel sündimata lapse organismi. Hiljem, rinnaga toitmise ajal, jõuavad need mürgised ained ka rinnapiima. See on teadmine, mis kindlasti kõikide naisteni peaks jõudma!

* Võõröstrogeenid on keskkonnas leiduvad kemikaalid, mis mimikeerivad organismis toodetavat naissuguhormooni östrogeeni, põhjustades sellega ebakõlasid ja tervisehäireid.

* Endokriintoksiinid – endokriin- ehk hormonaalsüsteemi mõjutavad mürgised ained.

Intervjuu ilmus Tilk.Bio blogis oktoobris 2019.